Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Madgangster (arutelu | kaastöö)
1. rida:
[[Pilt:Pööravere mõisa hoone peale põlengut.jpg|pisi|Pööravere mõisahoone peale põlengut]]
'''Pööravere mõis''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pörafer'') oli mõis [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Pärnu maakond]]a [[Halinga vald|Halinga valla]] territooriumile.
 
Mõisas sündis [[Alexander Theodor von Middendorff]].
 
'''Pööravere mõis''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pörafer'') oli mõis [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Pärnu maakond]]a [[Halinga vald|Halinga valla]] territooriumile.
 
6. rida ⟶ 10. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
 
==Välislink==
*[http://www.mois.ee/parnu/pooravere.shtml Pööravere mõisast Eesti mõisaportaalist]
 
[[Kategooria:Pärnumaa mõisad]]
[[Kategooria:Halinga vald]]
 
[[Pilt:pööravere mõisahoone enne põlengut.jpg|frame|center|pööravere mõisahoone enne põlengut]]
 
 
[[Pilt:Pööravere mõisa hoone peale põlengut.jpg|pisi|Pööravere mõisahoone peale põlengut]]
 
Pööravere mõis ja selle omanikud 1624. aastal oli Pööravere piirkond oma halvasti haritud 13 adramaaga veel Tori mõisa all ning hilisema Pööravere mõisa kohal elas Pörafere Clausz, kes oli ametilt sepp. Hiljem sai Pärnu krahvkond piirkonna maad omale. Omaaegne Pärnu krahvinna von Thurn laskis peale seda, kui Pärnu krahvkond 2. oktoobril 1625.a. tema mehele läänistati, siia mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja Lehtmetsa külla ümber asustada. 1661.a. 8. aprillil anti mõis kantsler Magnus Gabriel de la Gardie’le. 1681.a. läks aga redutseerimisele (resulutsioon selle kohta on 5. aug. 1682.). Veel 1780. aastal oli mõis riigi omaduses. 18. sajandil, kui Pööravere oli veel riigi mõis, on siin omapärane traditsioon olnud. Nimelt on külvitöödel oma koormise päevi tegevad talupojad olnud mõisa leival. Dotatsioonina läheb Pööravere hiljem Magd. Chr. de la Gardie’le. Lesestunud krahvinna Magdalena Christina de la Gardie, sünd. krahvitar Stenbock müüs oma poja krahv Jacob Magnus de la Gardie nõusolekul 8. märtsil 1800. a. Pööravere mõisa juurde kuulunud Perriwerri (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3 000 hõbe- ja 2 000 bankorubla eest Are mõisaomanikule major Carl Gustav v. Fischbach’ile. Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena Christina de la Gardie surma, kuulutati tema pärandi kohta välja konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale ja 10. okt. 1807. oli enampakkumine ning 26. veebr. 1808 müüdi mõis 48 000 hõberubla eest leitnant Adolph v. Oettingen’ile. Viimane pantis selle 15. märtsil 1817. aastal vennastele, kapt. Eduard’ile ja tema vennale pärastisele salanõunikule ning rüütlile Theodor Johann v. Middendorff’ile 10. aasta peale 45500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil 1818. a. Kuna Eduard loobus pandiõigusest vend Theodor Johann’i kasuks, sai viimane 10. mail 1820.a. mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. okt. 1820.a. Oma testamendiga 23. juulist 1851 ja selle lisaga 15. oktoobrist 1853. asutas Theodor Johann v. Middendorff Pööravere, Hellenurme ja Samhofi koos Salloall mõisatest majoraadi, mis peale tema surma läks pärandaja ainukese poja, tõelise riiginõuniku, akadeemiku, erukreisisaadiku ja rüütli dr. med. Alexander Theodor v. Middendorff’i (06. 08. 1815 - 16. 01. 1894.) omandiks. Viimane võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti 1845.a. Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. 1857. aastal asus ta põllumehena elama Tartumaale Hellenurme mõisa. Oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige jne. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd ardenni tõugu hobuseid. Ta oli Eesti punase veise ja tori hobusetõu aretaja.
[[Pilt:Pööravere mõisahoone aastal 2010.JPG|thumb|pööravere mõisahoone hetkeseisus]]
 
Peale selle oli siin veel Viinavabrik ja tuuleveski. Tema ajal vaheldusid mõisas sageli rentnikud. Mõisa valitsejate vahetuse ajal 1873. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et siis ei olnud Pööraveres veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid toll ajal külad: Mõisaküla, Leho, Soosalu, Eametsa ja Tühjasmaa (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli siis palju tuuleveskeid ning tema ei mõistnud, kuidas neil kõigil tööd jätkus. Mõned agaramad möldrid ostnud vilja kokku, jahvatanud oma veskites selle ära ja viinud siis Sindi või Pärnu turule. Pärast Alexander Theodori surma, 1894. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg Ernst v. Middendorff (10. 01. 1851. - 19. 04. 1916.), kelle elukohaks oli samuti Hellenurme. Pärast Eesti iseseisvumist viimaselt mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati 1920-ndal aastal 18 krundiks. Pööraveres oli omaajal uhke mõisahoone koos liigirikka pargiga. Alexander Middendorff’i istutatud pargis kasvab praegugi Kaug-Idast toodud puid nagu siberi nulg, seedermänd, amuuri korgipuu, mida ta oma reisidelt kaasa tõi. Tema saatjaks rännakutel Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta oli siinne talupoeg M. Fuhrmann. 1872.a. rajatud endine mõisa park kuulub praegu looduskaitse alla. 1974. aastal avati pargis A. Middendorff’i mälestuseks mälestuskivi. Mõisa härrastemaja on suur kahekorruseline keldritega kivi maja olnud. Esimene korrus ehitatud 19.s .I p., II korrus 1873. Mõisahoone oli neogooti stiilis. Hoone oli suurem kahekordne kõrge soklikorrusega kivihoone. hoone alakorrus on varasem, laotud paekivist, teine korrus hilisem segus maakividega. hoone esiküljel oli kitsas eenduv keskrisaliit ja vasakul tiival kitsas külgrisaliit. seinapüindu liigendavad kitsas soklikarniias ja lai, profileeringuga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega. Hoone keldrid on võlvitud ristvõlvlagedega 1905. aasta 15. detsembril asetleidnud sündmuste ajal aga põletati too uhke mõisahoone koos viinavabrikuga maha ning jäi taastamata. Praeguseks on säilinud endisest härrastemajast vaid varemed. Varemeid on säilinud ka teistest mõisahoonetest. Endistest hoonetest on järel veel vaid valitsejamaja. Härrastemajaga samal ajal maha põletatud viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on üks ümbruskonna suuremaid olnud. Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all ja mõningad armetus olekus abihooned. Mõisal oli ka abimõis Annenhof (Annamõis), milline on oma nime saanud omaaegse mõisapreili nime järgi. See rajati endise Riimiküla asemele 1825. a. Pärast Eesti iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis 5 krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja. Mõisa omanikke: Kuulus riigile Krahvinna von Thurn 1625 - ? Magnus Gabriel de la Gardie 1661 - 1681 Kuulus riigile 1681 - veel 1782 Magdalena Christina de la Gardie (s.Steenbock) ? - 1807 Adolph v. Oettingen 1807 - 1817 Heinrich ja Theodor v. Middendorff’id 1817 - 1820 Teodor Johann v. Middendorff 1820 - ? dr. Aleksander Theodor v. Middendorff oli 1892 - 1895 Ernst Aleksander v. Middendorff 1895 - ?
tekst on pärit PÖÖRAVERE PÄEVALEHT 25.AUGUST 2007
[[Pilt:Pööravere viinavabriku varemed.jpg|thumb|pööravere mõisa alla kuulunud viinavabriku varemed]]
 
==Välislink==