Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
118. rida:
Noorliikmeks saamise avalduse kinnitamiseks on vaja kahte kirjalikku soovitust. Noorliiget käsitatakse Liivikas liikmekandidaadina. Kaasvõitlejaks ehk täieõiguslikuks liikmeks saamiseks tuleb noorliikmel teha ettekanne ja külastada koos kaasvõitleja(te)ga vähemalt kahte üliõpilasorganisatsiooni: ühte seltsi ja ühte korporatsiooni. Võrreldes korporatsioonidega on Liivika sisekord egalitaarne: kuigi noorliikmetel ei ole koosolekutel hääleõigust, on neil sõnaõigus kõigis muudes küsimustes. Õigus Liivika sõrmust kanda on ainult kaasvõitlejatel ja vilistlastel. See on ka ainsaks eristavaks välismärgiks. Et Liivika lipp läks tormistes ajalookeeristes kaduma, on alates seltsi 90. aastapäevast kasutusel praost Joel Luhametsa sisseõnnistatud uus lipp.
 
ÜS Liivika on osalenudkuulub alates 1997. aastast aktiivselt ka [[Üliõpilasseltside LiidusLiit]]u, kuhu kuuluvad lisaks [[ÜS Raimla]], [[EÜS Põhjala]] ja [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]. Ühiseid suve- ja talvepäevi ning spordiüritusi on peetud koos erinevate naiskorporatsioonidega.
 
Alates 2003 aasta märtsist saavad Liivika vilistlased, kaasvõitlejad ja noorliikmed kandideerida igal aastapäeval teatavaks tehtavale Jaanus ja Erna Ülavere nimelisele stipendiumile, mille eesmärgiks on Üliõpilasselts Liivika liikmete ja vilistlaste toetamine ja tunnustamine nende akadeemilistes pürgimustes, Üliõpilasselts Liivika tegevuse edendamisel ning eesti ühiskondlikus tegevuses.