Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

[[1904]]–[[1907]] töötas Joosep Liiv [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikoguduses [[Käru kogudus]]es. 1907. aastal valis sakslastest koosnev konvent Joosep Liivi ühehäälselt Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajaks, eelistades teda kahele sakslasest kandidaadile. 19. sajandi lõpus oli see tähelepanuväärne, sest eestlane võis ehk saada pastorikoha Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]u), kuid Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]us) oli see palju raskem. Enne Joosep Liivi olid eestlastest Põhja-Eestisse pastoriteks saanud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Põhjus, miks otsustas sakslastest koosnev konvent valida eesti soost pastori, oli selleks, et eelmine koguduse sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905. aasta sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkunud [[Novorossiisk]]isse. Nii ei julgenud konvent keerulisel ajal rahva soovile vastu seista ning võttis Joosep Liivi kogudusse soojalt vastu. Tugeva hääle ja sõbraliku olekuga Liiv oli rahva hulgas erakordselt populaarne ning Liivi 25. ametijuubeliks otsustas kogudus kinkida talle kuldristi. Joosep Liiv töötas Rapla koguduses 33 aastat, jäädes vanaduspensionile 1. jaanuaril 1941.

 

 

Aastatel [[1907]]–[[1940]] töötas Joosep Liiv [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana. [[1920]]–[[1935]] oli ta Lääne-Harju praostkonna abi[[praost]], [[1935]]–[[1940]] kiriku ülemkohtu liige ja [[1939]]–[[1944]] [[EELK]] [[Konsistoorium]]i [[assessor]]. Kuigi Joosep Liiv läks [[1. jaanuar]]il [[1941]] emerituuri, jätkas ta raskete aegade tõttu kogudusetööst vabana konsistooriumi assessorina ning oli aastatel [[1947]]–[[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastal [[1950]] andis konsistoorium talle praosti aunimetuse.