Erinevus lehekülje "Tõlluste mõis" redaktsioonide vahel

Pärast [[Põhjasõda]], [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692-1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′i poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]′le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saß′ile (1751-1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734-1810 [[Kasti mõis]]a omanikuks.
 
[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ning hilisem [[Saaremaa rüütelkond#Saaremaa maamarssalite loend|Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]] (1751-1810).
 
[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]′ile (1794-1873), ([[10.juuni]]st [[1853]] omasid von Saß′′id õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]′ile (1828-), päras seda aga parun [[Robert von Saß]].
 
Aastatel 1904-1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbush]]id, kasutuses von Nolckeni, parun legaatmõisana[[legaatmõis]]ana
<ref name="Pihtla"/>.
 
1919
 
Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Wabariik, kus elas viimase elanikuna parun [[Reinhold von Buxhövden]].
 
 
==Mõisakompleks==
56 572

muudatust