Amfiboolid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: sh:Amfiboli |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Amfiboolid''' on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] [[lintstruktuur]]iga ([[lintsilikaadid]]) [[kivimit moodustavad mineraalid]].
Amfiboolid on paljude [[kivim]]ite koostisosad, olles oluliseks kivimimoodustajaks nii [[Tardkivim|tard-]] kui ka [[moondekivim]]ite seas. Tuntuim amfiboolide esindaja on [[küünekivi]]. Rohkete [[Asendumine|asendumiste]] tõttu on amfiboolidel keerukas [[keemiline valem]]. [[Värvus]]elt on amfiboolid enamasti tumedad. Tuntumate amfiboolide
Amfiboolide keemiline valem on: A<sub>2...3</sub>B<sub>5</sub>(OH)<sub>2</sub>[(Si,Al)<sub>8</sub>O<sub>22</sub>], kus A on Mg, Fe<sup>2+</sup>, Ca või Na ning B on Mg, Fe<sup>2+</sup>, Fe<sup>3+</sup> või Al. Amfiboolide [[Kristallstruktuur|struktuuri]] moodustavad kaks üksteisega seotud ahelat, mis kokku moodustavad topeltahela ehk lintstruktuuri. [[Räni]] ja [[hapnik]]u suhe on 4:11. [[Kristall]]id on prismalised, tulpjad või kiudjad. Ribekiidil ja [[Grüneriit|grüneriidil]] on [[asbest]]jad erimid [[amosiit]] ja [[krokidoliit]]. Enamik amfiboole on [[Monokliinne süngoonia|monokliinsed]], mõned ka [[Rombiline süngoonia|rombilised]]. Amfiboolid on keemiliselt koostiselt lähedased [[pürokseenid]]ele. Amfiboolidele on omane OH<sup>–</sup>-[[ioon]]i esinemine kristallstruktuuris.
| |||