Cato Vanem: erinevus redaktsioonide vahel

'''Marcus Porcius Cato Vanem''' ([[234 eKr]] [[Tusculum]] – [[149 eKr]]) oli [[Vana-Rooma]] suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena. Tema hüüdnimi oli '''Censorius''' ('endine [[tsensor]]') ja teda on eristatud sama nime kandvast pojapojapojast [[Cato Noorem]]ast (ning teistest samanimelistest sugulastest) ka lisanimega '''Sapiens''' ('tark'), '''Priscus''' ('muistne') või '''Major''' ('suurem; vanem'); eesti keeles kasutatakse selleks lisanime '''Vanem'''.

 

Cato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli Itaalia folkloor põimunud kreeka kõnekunstiga. Oma "Algetega" ("Origines") pani ta aluse ladinakeelsele [[historiograafia]]le ja oli ladina proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat "Poeg Marcusele" olevat olnud isalikest manitsustest saadetud väike tollaste teadmiste entsüklopeedia. Ta tuntuim ja ainsana tervikuna säilinud töö on traktaat "Põlluharimisest" ("De agri cultura"), mis on ka varajaseim täielikult säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna ''cultura'', millest pärineb sõna "[[kultuur]]". See 170ndatel eKr kirjutatud teos koos [[146 eKr]] [[Kartaago]]st ära toodud ja tõlgitud [[Mago]] töödega said juhiseks suurorjanduslike [[latifundium]]ite ülesehitamiseks, millel oli oma osa senise talupoegliku kultuuri laostamises ja [[proletariaat |proletaarse]] (varatute) kihi tekkes.