Cato Vanem: erinevus redaktsioonide vahel

'''Marcus Porcius Cato''' (234 eKr Tusculum – 149 pKr) on samavõrd nii riigitegelase kui kirjanikuna tuntud [[Vana Rooma]] suurkuju. Teda kutsuti ka '''Censorius''' (Tsensor), '''Sapiens''' (Tark), '''Priscus''' (Vanem) või '''Major''' (Suur) '''Catoks''', et eristada teda ta suurest lapselapsest Nooremast Catost.

Cato pärines [[plebei]]dest Porciuste soost, kellede esiisa kasvatas arvatavasti sigu (''porcus''). Rooma [[aristokraatia]] hulka sai ta hiilgava sõjaväelise ja tsiviilse karjääri läbi. Cato Vanem taodeldestaotles vanade rooma kommete sälitamist säilitamist ja võitles poliitikuna mitte-roomalike eluviiside, luksuse ja kreeka mõjude vastu.

Cato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli itaalia folkloor põimunud kokku kreeka kõnekunstiga. Oma „Algetega“ (''Origines'') pani ta aluse ladinakeelsele [[historiograafia]]le ja oli rooma proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat „Poeg Marcusele“ olevat olnud isalike manitsustega saadetud selleaegsete teadmiste väike entsüklopeedia. Ta tuntuimaks ja ainsana tervikuna säilinud tööks on traktaat „Põlluharimisest“ (''De agri cultura'' ), mis on ka varajaseim säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna [[kultuur]]. Tema 170tatel eKr kirjutatud teos koos 146 eKr [[Kartaagos]]t äratoodud ja tõlgitud [[Mago]] töödega said juhiseks suurorjanduslike latifundiumite ülesehitamiseks, millel oli oma osa senise talupoegliku kultuuri laostamises ja [[proletariaat |proletaarse]] (varatute) kihi tekkel. See oli küll vist viimane asi mida ta ise tahtis.