Drang nach Osten: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=
'''''Drang nach Osten''''' ([[saksa keel]]es, tõlkes 'Tung itta') on väljend, millega [[19. sajand]]il hakati esialgu [[poola]], [[Venemaa|vene]] ning [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[propaganda]]s tähistama [[Saksamaa]] poliitilise ja [[kultuur]]ilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates [[12. sajand]]ist.
Objektiivselt hinnates aga oli see osa [[migratsioon]]iprotsessist. Kuni umbes 1000. aastani kulges [[slaavlased|slaavlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] asuala piir laias laastus mööda joont [[Kiel]] ([[Läänemeri|Läänemere]] ääres)- [[Triest]] ([[Aadria meri|Aadria mere]] kaldal). Tänapäeva Saksamaa orientiiride järgi lahutas slaavlasi ja germaanlasi [[Elbe]] jõgi. Selline asualade piir püsis ligi pooltuhat aastat, kui kuni selle ajani olid slaavlased olnud need, kes liikusid ja seda lääne ning ka põhja suunas [[soome-ugri]] rahvaste elualade suunas, siis 12. sajandil olukord muutus, idapoole hakkasid liikuma sakslased. Seda liikumist ja elualade laienemisprotsessi on nimetatud nii [[Idaasustus|Idaasustuseks]] (''Ostsiedlung'') ja ka ''Drang nach Osten''iks nimetatud (Tungiks Itta).
Liikudes ida poole, sattusid sakslased territooriumile, kus viimastel sajanditel olid elanud slaavlased. Laienemisprotsess algas praeguse Saksamaa Liitvabariigi [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa idaosast, kus paiknesid [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] läänepoolseimad hõimud. Laienemine ja edasiliikumine toimis assimileerimisprotsessina, mis toimus ka põhja pool slaavlaste ja soome-ugrilaste vahel, ainult et seal olid assimileerijateks slaavlased.
Elbe ja [[Odra|Oder]]i jõgede vahelised alad saksastusid XII sajandil, Ees- ja Kesk-[[Pommeri]] ning Brandenburg XIII sajandil, Ida-Pommeri ja edaspidine Ida-[[Preisimaa]], kaasaegne [[Kaliningradi oblast]], kui rääkida üksnes Läänemerest ja selle lähikonnast, XIV sajandil.…
[[Kategooria:Vandenõuteooriad]]
| |||