Külmking

Külmking on eesti ja liivi rahvausundis (Eestis eelkõige Saaremaal, Muhus ja osalt Hiiumaal) tuntud üleloomulik pahatahtlik olend. On usutud, et külmking on rahutu pahatahtlik vaim, mis halvast ja/või eriliste omadustega inimesest pärast surma maa peale uitama ja kahju tegema jääb. Külmkinga on vahel eristatud kodukäijast: nimelt ei lähe külmking mitte oma endisesse koju, vaid liigub n-ö avalikes kohtades. On ka arvatud, et külmkingaks saab teatud maagiliste taigade abil käia elus inimene või et külmking on nõia valmistatud ja pahategudele saadetud olend või nähtus.

Külmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. (ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928))

Külmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure. (ERA II 1, 651/2 (7) < Reigi khk., Kõpu v. - Paul Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928))

Kirjandus

• J. W. L. von Luce “Wahrheit und Muthmassung. Beytrag zur aeltesten Geschichte der Insel Oesel”
• J. B. Holzmayer “Osiliana”
• J. F. Wiedemann “Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten”
• Oskar Loorits “Liivi rahva usund” II