Kabala: erinevus redaktsioonide vahel

Juudi [[müstika]] seisnes algselt üksnes [[empiiriline|empiirilises]] õpetuses. [[spekulatiivne|Spekulatiivse]] iseloomu sai see palju hiljem [[uusplatonism]]i ja [[uuspütaagorlus]]e mõjul. Keskaegseid [[Sefer Yetzirah]] uurijaid hakati kutsuma "''baale ha-kabbalah"''" (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "''maskilim''" (targad). Alates [[13. sajand]]ist kasvas kabalast välja ulatuslik [[kirjandus]] kõrvuti ja sageli vastakuti [[Talmud]]iga.

Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende [[müstika|müstilis]]-[[religioon|religioossete]] süsteemide kohta, mis tekkisid pärast [[12. sajand]]it; varasemaid [[esoteerika|esoteerilisi]] [[juudid|juudi]] usulisi süsteeme tuleks teisiti nimetada.{{lisa viide}} Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks samadest müstilistest juurtest ja elementidest jätkunud arengujoones.{{lisa viide}} Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka [[1. sajand]]i puhul pKr.{{lisa viide}} [[Ortodoksne judaism|Ortodokssed juudid]] ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.{{lisa viide}}

Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse [[Sefer Yetzirah]]i, (“Loomise raamat”), [[Zohar]]it (“Sära raamat”) ja Johannese[[apostel]] ilmutuseraamatut[[Johannes]]e [[ilmutuseraamat]]ut. Nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav.