Paide piiramine (1558): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida:
==Piiramine==
 
[[8. august]]il tulid 8000 venelast, [[Аleksei Basmanov]]i juhtimisel linnuse alla ja nõudsid korduvalt linnuse alistumist nii [[vene keel|vene]] kui [[saksa keel]]es, kirjalikult ja suuliselt. Järva foogtile lubasid nad tema eluajaks anda [[Albu mõis]]a. Foogt keeldus siiski alistumast.<ref name="Renner"/>.
 
Seejärel tulid venelased [[Mäo mõis]]ast üle [[tamm (ehitis)|tammi]], mispeale linnuse kaitsjad tulistasid neid tornist ja tapsid neid hulga. Langenute täpset arvu ei saadud teada, sest venelased põletasid oma surnud Paide lähedal ''Froidenberg''i mäel ja [[Mäo]]s.<ref name="Renner"/>
 
Kui venelaste pihta tulistama hakati, lahknesidhargnesid nad ja ründasid linna erinevatest külgedest. Osa läks läbi soode ja rabade [[Mündi mõis]]a kaudu linna, teised aga otse üle Lühikese silla. Venelasi juhtis linna PaidePaidest pärit poiss Hans Bare, kes hiljem selle eest rattale tõmmati. Moskva väed süütasid linna põlema.<ref name="Renner"/>.
 
Tulekahjus hukkus üks saksa sepaemand, kes oli end [[leivaahi|leivaahju]] peitnud. Hospidalis tapeti ka hulk vaeseid inimesi.<ref name="Renner"/>.
 
Linnast lahkudes lubasid vene väed peagi [[suurtükk]]idega tagasi tulla. Lahkudes tapsid nad [[Järvamaa]]l hulgaliselt inimesi.<ref name="Renner"/>.
 
==Järellugu==
 
Piiramise järel sai foogt Tallinnast lisaks 100 sõjasulast.<ref name="Renner"/>.
 
Peagi läks Järva foogt ordumeistri juurde, andis foogtkonna käest ning sai endale elatiseks [[Saarde mõis]]a.<ref name="Renner"/>.
 
==Vaata ka==