Punane kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
34. rida:
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Picea rubens UGA.jpg|thumbpisi|left|Okkad ja käbid]]
Puu kasvab 20–30keskmiselt 18–23, maksimaalselt (35) m kõrguseks<ref name="fed2"/>. Eluiga 200–300võib soodsates oludes küündida kuni (400) aastat.aastani<ref name="fed1"/> .
 
[[Tüvi|Tüve]] keskmine läbimõõt on 30–60, maksimaalne 130 cm.<ref name="fed1"/> Tüve koor on hallikas või punakaspruun, vanematel puudel pikisuunas lõhenev. [[Võra]] on laikuhikja kujuga.<ref name="kuused"> V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961. </ref>
[[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on 0,4–0,7 (1,3) m. [[Koor]] on punakaspruun, vanematel puudel pikirõmeline.
 
[[Juur]]estik on maapinnalähedane, üsna aeglaselt arenev, ulatub keskmiselt 35 (maksimaalselt 55) cm sügavusele, mistõttu esineb tihti tormiheidet.<ref name="fed2"/>
 
[[Võrse]]d on punakaspruunid, karvased, peened.<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987. </ref>
[[Võra]] on laikuhikja kujuga.
 
[[Okas|Okkad]] on 1,0–1,5 cm pikkused, teravad, läikivad, tume- või helerohelised, tipp pisut viltu, neljatahulised, pealmiste külgede mõlemal tahul 6, alumistel tahkudel 3 õhulõherida, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt<ref name="dendro"/>
[[Võrse]]d on punakaspruunid, karvased.
 
[[Pung]]ad on munajad, nõrgalt vaigused, tumepruunid, punakaspruunide pikenenud pungasoomustega.<ref name="kuused"/>
[[Okas|Okkad]] on 1,0–1,5 cm pikkused, teravad, läikivad, tumerohelised.
 
[[Käbi]]d on 3–53–4 (6) cm pikkused ja läbimõõdugaläbimõõt 1,5–2kuni 2,0 cm, vaigused, läikivad, valminult punakaspruunid. Seemnesoomused[[Seemnesoomus]]ed on väga jäigad, kumerad, pehmekarvalised, terveservalised või veidi hambulise servaga.<ref name="dendro"/> [[Seemned]] on 2–3 mm pikkused, tumepruunid, helepruunide 6–9 mm pikkuste tiivakestega.<ref name="kuused"/> 1000 seemne mass on vahemikus 1,6–4,5 g<ref name="fed1"/>.
[[Pung]]ad on munajad, nõrgalt vaigused, tumepruunid, punakaspruunide pikenenud pungasoomustega.
 
[[Käbi]]d on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1,5–2,0 cm, vaigused, valminult punakaspruunid. Seemnesoomused on väga jäigad, kumerad, pehmekarvalised. [[Seemned]] on 2–3 mm pikkused, tumepruunid, helepruunide 6–9 mm pikkuste tiivakestega. 1000 seemne mass on vahemikus 1,6–4,5 g<ref name="fed1"/>.
 
== Levikuala ja ökoloogia ==
[[Pilt:Mount-sterling-summit-spruces-nc2.jpg|pisi|left|Punased kuused [[Põhja-Carolina]]s]]
Punase kuuse levikuala paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas, võrdlemisi väiksel territooriumil. Levila põhjaosas kasvab punane kuusk 0–1370 m kõrgusel merepinnast, [[Apalatšid]]e lõunaosas 1370–1520 m kõrgusel segus lehtpuude ja kanada tsuugaga, 1520 meetrist alates peamiselt koos palsamnuluga. Kõrgemal kui 1900 m asendab teda järk-järgult Fraseri nulg.<ref name="fed1"/>
[[Pilt:Spruce Knob - spruce forest 2.jpg|pisi|left|Punase kuuse mets]]
 
Punase kuuse levikuala paikneb [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas, võrdlemisi väiksel territooriumil. Levila põhjaosas kasvab punane kuusk 0–1370 m kõrgusel merepinnast, [[Apalatšid]]e lõunaosas 1370–1520 m kõrgusel segus lehtpuude ja kanada tsuugaga, 1520 meetrist alates peamiselt koos palsamnuluga. Kõrgemal kui 1900 m asendab teda puistus järk-järgult Fraseri nulg.<ref name="fed1"/>
 
=== Kliima ja kasvupinnas ===
[[Pilt:Mount-sterling-summit-spruces-nc2.jpg|pisi|left|Punased kuused [[Põhja-Carolina]]s]]
Punase kuuse areaali [[kliima]] on niiske ja jahe. Aasta keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 910...1320 mm. Lund sajab aastas keskmiselt 200–400 cm ning [[lumikate]] esineb aastas 100–140 päeval. Jaanuari keskmised minimaalsed õhutemperatuurid on vahemikus –13...–18 °C, maksimaalsed aga –1...–7° C. Puu talub talvel külmakraade kuni –30...–40° C<ref>{{netiviide | URL = http://treephys.oxfordjournals.org/cgi/reprint/5/1/25.pdf| Pealkiri = Frost hardiness of ''Picea rubens'' growing in spruce decline regions of the Appalachians.| Autor = L. J. Sheppard, R. I. Smith and M. G. R. Cannell| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Tree Physiology 5, 25-37| Aeg = 1989| Koht = Victoria, Canada| Väljaandja = Heron Publishing| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>. Külmavaba perioodi pikkus aastas on 90–150 ööpäeva. Juuli keskmised maksimaalsed õhutemperatuurid on 21...27 °C, minimaalsed 11...14° C. Parimat kasvu näitavad Apalatšides kasvavad kuusikud, kuna suhteline [[õhuniiskus]] ja sademete hulk on seal kõrgemad.<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/rubens.htm| Pealkiri = "Red Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
62. rida:
=== Kaasliigid ===
Kasvab kas puhtpuistuna või segamini koos järgmiste puuliikidega: [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[pensilvaania kirsipuu]] (''Prunus pensylvanica''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[kanada tsuuga]] (''Tsuga canadensis''), [[kollane kask]] (''Betula alleghaniensis''), [[suhkruvaher]] (''Acer saccharum''), [[Fraseri nulg]] (Abies fraseri), [[harilik elupuu]] (''Thuja occidentalis''), [[punane vaher]] (''Acer rubrum'') jt.<ref name="fed1"/>
 
=== Punane kuusk toiduallikana ===
[[Pilt:Falcipennis-canadensis-001.jpg|pisi|Kuusepüüd toituvad punase kuuse võrsetest ja okastest]]
[[Pilt:Coccothraustes-vespertinus-002.jpg|pisi|Ameerika suurnokk-vint toitub punase kuuse seemnetest ja aitab neid levitada]]
[[Kuusepüü]]d (''Falcipennis canadensis'') toituvad punase kuuse võrsetest ja okastest. Hiired koguvad suurel hulgal mahalangenud punase kuuse seemneid, eelistades punase kuuse seemneid palsamnulu seemetele. Linnud, eriti [[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra'') ja [[ameerika suurnokk-vint]] (''Hesperiphona vespertina''), [[urson]]id (''Erethizon dorsatum''), [[baribal]]id (''Ursus americanus'') ja [[ameerika jänes]]ed (''Lepus americanus'') toituvad noorte kuuskede pungadest.<ref name="fed2"/>
 
== Paljunemine ja kasv ==
Punane kuusk on [[ühekojaline taim]], paljuneb seemnetega, mida levitavad peamiselt tuuled. Vähemal määral aitavad kaasa väikenärilised ja linnud. Viljakandvus algab valgusküllases kasvukohas 15–20 aasta vanuselt ja saavutab oma maksimumi umbes 15 aastat hiljem. Tihedamas ühevanuses puistus aga hakkavad puud reeglina käbisid kandma alles 40–50 aasta vanuselt. Õitseb mais, [[isasõis]]ikud on erepunased, [[emasõis]]ikud on ererohelised, asetsevad eelmise aasta võrsete tipul ja on õitsemise ajal püsti. Seemned valmivad sama aasta septembri keskelt kuni oktoobri alguseni. Käbid avanevad peatselt peale seemnete valmimist. Seemned kanduvad tuulega üldjuhul kuni 60 m kaugusele. Head seemneaastad korduvad 3–8 aasta järel. Esimesel eluaastal hukkuvad noored [[seemik]]ud peamiselt [[põud|põua]] ja külmakahjustuste tõttu. Ellujäämisprotsent on suurem õhematel ja väheviljakatel muldadel, kus kiiremakasvulistele lehtpuudele eriti kasvada ei meeldi.<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picrub/all.html| Pealkiri = "''Picea rubens''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
Kuigi punase kuuse seemikud eelistavad noores eas varjus kasvamist, siis edaspidi muutub valguse juurdepääs väga oluliseks. Teiste puude varjus kasvav puu võib ka peale 145 aasta möödumist soodsates valgustingimustes oluliselt kiiremalt kasvama hakata. Täisvarjus kasvav puu võib 50 aasta vanuselt olla vaid 1,2–1,5 m pikkune. Soodsates tingimustes kasvav puu võib kasvada 20.- aastaselt kuni 7 ja 60. -aastaselt 19 meetri pikkuseks.<ref name="fed1"/>
 
== Kasutamine ==
PunasePunane kuusekuusk puiton USA kirdeosas üks tähtsamaid majanduslikult kasutatavaid puuliike. Puit on helepruuni või kreemika tooniga, kergelt töödeldav, jaelastne, keskmisekeskmiste [[survetugevus]]egatugevusomadustega, paralleelsete kiududega. Eriti hinnatud on punase kuuse puit [[muusikainstrument]]ide puitosade valmistamisel (nt [[klaver]]id, [[kitarr]]id, [[mandoliin]]id ja [[viiul]]id). Kasutatakse veel ehitusmaterjalina, [[vineeritööstus]]es, [[paberitööstus]]es [[tselluloos]]i saamiseks, jõulupuuna jm.<ref name="fed2"/>
 
[[Pilt:Mandolin1.jpg|pisi|Punase kuuse puit on väärtuslik tooraine muusikainstrumentide valmistamisel]]
Linnade haljastuses ja tööstuspiirkondades on punase kuuse kasutamine raskendatud, kuna ta ei talu heitgaase. Samuti ei talu ta mulla kuivust.
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref><ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 18.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable"
! Omadus
! Väärtus
! Ühik
|-
| [[Tihedus]], õhukuiv puit*
| align="center"| 448
| kg/m<sup>3</sup>
|-
| [[Erikaal]], õhukuiv puit*
| align="center"| 0,40
| -
|-
| [[Elastsusmoodul]], värske puit / õhukuiv puit*
| align="center"| 9200 / 11400
| MPa
|-
| [[Paindetugevus]], värske puit / õhukuiv puit*
| align="center"| 41,0 / 74,0
| MPa
|-
| [[Survetugevus]], (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu
| align="center"| 38,2 / 3,8
| MPa
|-
| [[Nihketugevus]], värske puit / õhukuiv puit*
| align="center"| 5,2 / 8,9
| MPa
|-
| [[Ruumala]] kahanemine kuivamisel, ahjukuiv puit**
| align="center"| 11,8
| %
|-
|colspan="3" |* – niiskusesisaldus 12 %; ** – niiskusesisaldus 0 %.
|}
 
Linnade haljastuses ja tööstuspiirkondades on punase kuuse kasutamine raskendatud, kuna ta ei talu [[tahm]]a ja [[heitgaasid|heitgaase]].<ref name="dendro"/> Samuti ei talu ta mulla kuivust.<ref name="kuused"/>
 
== Kasvatamine Eestis ==
Punane kuusk toodi [[Euroopa]]sse juba [[1750]]. aastal. Eestisse jõudis 19. sajandil, kuid on meil vähe levinud. Tema esinemist on registreeritud [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Vana-Antsla]]s, [[Oru]]l, [[Porkuni]]s, [[Olustvere]]s ning [[Saaremaa]]l [[Kuusenõmme]]l ja J. Alase dendraariumis. Eestis kipub ta olema külmahell, samuti kannatab kuivadel kasvupinnastel, kuna koduses areaalis on sademete hulk pea kaks korda suurem. Külmakindlaid seemikuid peaks saama areaali põhjaosast kogutud seemnete abil.<ref name="kuused"/> [[Soome]]s kasvatatakse üksikute gruppidena Mustilas ja Punkaharjus, ning seal on puud külmakindlad ja kannavad ka käbisid.<ref name="dendro"/>
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* V. Hainla ja U. Valk ''Eestis kasvavad kuused'', [[Tartu]] [[1961]].
* [[Endel Laas]]. ''Dendroloogia'', [[Tallinn]] [[1987]].
 
== Välislingid ==
*[http://www.conifers.org/pi/pic/rubens.htm Gymnosperm database: ''"Picea rubens"''].
 
{{commons|Picea rubens}}