Göbekli Tepe: erinevus redaktsioonide vahel

Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt [[lubjakivi]]st valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3-6 meetri pikkuseid ja kaalult 40-60 tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud vaid neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10-30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt ükstteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe] <ref>http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe</ref> . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi nelituhat aastat siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste taevaste aeglaselt muutuvate ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi. (((Või oli tegemist karja lollidega, kes hoidsid oma võimu kindlustamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks umbes 3500 aastat kiviaja tingimustes orjadest alluvaid pidevalt eriliselt absurdse hapeningi ja rituaalide abil tegevuses. Nagu erinevalt uusimasse aega jõudnud neonormannidest on uusajas kükitavatel aadlikristlusest sissevõetud Habsburgide pärijatest paraade ja paradiisi armastavatel tarkpeadel kombeks arvata. Küttidest-korilastel tuli massiliselt kindlatel aegadel "leivakotid õlal" koguneda, kuskilt oma niigi napist ajalimiidist televiisori ja pere kõrvalt aeg napsata ja megaliidid, mõned neist 60 tonnised, välja tahuda, kohale vedada, püsti ajada ja kaunistada. Ja seda vähemalt poole kuni kilomeetri kauguselt. Vähemalt Mesopotaamias leiutati selliste totrate ürituste läbisurumiseks õlu.)))

 

Göbekli Tepe näitab eelkõige seda, et inimkonnal oli korraga piisavalt vahendeid ja ideid, et luua pühakoda. Sel ajajärgul võidi looduslikku teravilja kasutada enese ülalpidamiseks intensiivsemalt kui enne ja võib-olla hakata seda isegi teadlikult harima. Hiljutised kodustatud nisu võrdlevad DNA analüüsid loodusliku nisuga viitavad, et selle DNA ehituse kõige lähedasemat looduslikku nisu on leida Karaca Dag mäelt 20 kilomeetri kauguselt Göbekli Tepest. See võib osutada sellele, et on tegemist kohaga, kus on asutud kaasaegse nisu eelast esmakordselt intensiiviselt, järjepidevalt ja paikselt kasutama ning sellele järgnevalt ka kodustama. <ref> Heun et al., Site of Einkorn Wheat Domestication Identified by DNA Fingerprinting, Science, 278 (1997) 1312-1314 </ref>

 

Kokkuvõtteks saab öelda et [[Viljakas Poolkuu | Viljaka Poolkuu]] nime all tuntud piirkonna keskel asuv Göbekli Tepe võis olla lähtekohaks üleminekule nisu kultiveerimisele. Kuigi asuala kuulub formaalselt võttes oma hilisemal ajajärgul ka varaseimasse neoliitikumi ([[PPN A]]), pole sealt veel siiani leitud ühtegi jälge kodustatud taimedest ega loomadest. Elanikud olid kütid ja korilased, kes elasid vähemalt osa aastast külades. <ref>Upper Mesopotamia (SE Turkey, N Syria and N Iraq) 14C databases: 11th–6th millennia cal BC [http://www.canew.org/index.html]</ref> Ometigi on ilmne, et loomade ja teised kujutised on rahumeelse iseloomuga ning ei anna kuidagi märku organiseeritud vägivallast (jahist).