Vikipeedia

Carl Friedrich von Ledebour: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Carl-Friedrich-Ledebour.jpg|thumb|Carl Friedrich von Ledebour]]
'''Carl Christian Friedrich von Ledebour''' ([[8. juuli]] [[1785]] [[Stralsund]] – [[4. juuli]] [[1851]] [[München]]) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.
 
Ledebour lõpetas [[Pommeri]]s Barthi gümnaasiumi ja õppis [[1802]]–05 [[Greifswaldi ülikool]]is, kus omandas [[1805]] [[doktorikraad]]i. 1805–11 töötas ta Greifswaldi ülikooli [[botaanikaaed|botaanikaaias]].
Lõpetas [[Pommeri]] [[(Pomorze)]] Barthi gümnaasiumi, õppis 1802-05 Greifswaldi ülikoolis, kus omandas 1905 doktorikraadi. 1805–11 töötas Greifswaldi ülikooli botaanikaaias. Oli 1811–36 [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste (botaanika) professor ja [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaia]] juhataja ning 1812, 1819 ja 1833 loodusteaduste osakonna dekaan, hiljem professor [[Heidelberg]]is ja [[München]]is. Luges Tartu Ülikoolis [[botaanika]]t, taimesüstemaatikat, botaanika terminoloogiat ja [[ajalugu]], ajuti ka [[zooloogia]]t ja [[mineraloogia]]t. Tema suureks teeneks oli Tartu Ülikooli botaanikaaia väljakujundamine, kollektsioonide täiendamine ning esimese kasvuhoone rajamine (1825). Korraldas 1826–27 uurimisretke [[Altai]]sse, avastas seal umbes 400 uut taimeliiki. Elas 1836–51 [[Odessa]]s, Heidelbergis ning Münchenis, koostas Münchenis Venemaa floora esimese täieliku ülevaate, mis sisaldas 6647 taimeliigi kirjelduse, uue liigina kirjeldas ta Eesti turvaskannikest (''Viola epipsila'' Ledeb.).
 
Ledebour oli [[1811]]–36 [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste ([[botaanika]]) [[professor]] ja [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaia]] juhataja. [[1812]], [[1819]] ja [[1833]] oli ta loodusteaduste osakonna [[dekaan]], hiljem professor [[Heidelbergi ülikool]]is ja [[München]]is. Ta luges Tartu Ülikoolis [[botaanika]]t, selle terminoloogiat ja ajalugu, taimesüstemaatikat, ajuti ka [[zooloogia]]t ja [[mineraloogia]]t. Ta {{kas|kujundas välja}} Tartu Ülikooli botaanikaaia, täiendas selle kollektsioone ja rajas esimese kasvuhoone ([[1825]]).
Tema järgi on nimetatud 28 taimeliiki ja üks taimeperekond (''Ledebouria'', liilialiste sugukonnast). Oli Peterburi TA (1814) ja Preisi TA korrespondentliige (1832) ning Baieri TA liige.▼
 
[[1818]] sõitis ta [[Krimm]]i, kuid viibis seal kõigest mõned kuud, mistõttu teaduslikus mõttes ei õigustanud see reis temale pandud lootusi. Ta korraldas [[1826]]–[[1827]] uurimisretke [[Altai]]sse ning avastas seal umbes 400 taimeliiki, sealhulgas [[metsõunapuu]] ''[[Malus sieversii]]'' (temal ''Pyrus sieversii'') ja [[siberi lehis]]e ''[[Larix sibirica]]''. Ühtlasi koguti hulgaliselt [[etnograafiline|etnograafilist]] materjali selles kandis elavate [[venelased|venelaste]], [[altailased|altailaste]], [[kasahhid]]e ja [[kirgiisid]]e kohta. Oli ka [[arheoloogia|arheoloogilisi]] leide.
 
Uurimisretkede põhjal koostas ta teosed "Altai taimestik" ("''Flora Altaica''", 1833) ja "Venemaa taimestik" ("''Flora Rossica''", 4 köites [[1841]]–[[1853]]). "Venemaa taimestik" oli esimene täielik kogu [[Venemaa]] taimestiku ülevaade, mis sisaldas 6647 taimeliigi kirjelduse, uue liigina kirjeldas ta Eesti [[turvaskannike]]st (''[[Viola epipsila]]'' Ledeb.). [[1829]]–[[1830]] avaldas ta [[Berliin]]is [[saksa keel]]es "Reisid [[Altai]] mägedes ja [[Džungaaria]] Kirgiisi [[stepp|stepis]]".
 
Ledebour elas alates [[1836]] [[Odessa]]s, [[Heidelberg]]is ja Münchenis.
 
▲Tema järgi on nimetatud 28 taimeliiki ja üks taimeperekond (''Ledebouria'', liilialiste sugukonnast). OliTa oli [[Peterburi TATeaduste Akadeemia]] ([[1814]]) ja [[Preisi TATeaduste korrespondentliigeAkadeemia]] [[kirjavahetajaliige]] ([[1832]]) ning [[Baieri TATeaduste Akadeemia]] liige.
 
== Kirjandust ==
*Mati Laane, "Carl Christian Friedrich von Ledebour". -"[[Aed (ajakiri)|Aed]]", 2002: 1
 
== Välislingid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Friedrich_von_Ledebour"