Göbekli Tepe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Ivo Vahur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
[[Pilt:Smithsonian map göbekli tepe.jpg|right|thumb|300px|Asukoht Türgis.]]
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}}
'''Göbekli Tepe''' on küttide-korilaste poolt [[mesoliitikum]]is või varajases [[neoliitikum]]is püstitatud maailma vanim teadaolev templikompleks (<ref>"The World's First Temple", Archaeology magazine, Nov/Dec 2008)</ref>. Türgi kaguosas paikneva [[megaliit]]setest ehitistest koosneva kompleksi lähedal oleva Karaca mäe ([[Karacadag]]) nõlvadelt on lõpuks leitud looduses kasvav [[nisu]], mis on ühine geneetiline esivanem 68-le kaasaegset tüüpi nisule <ref name="test"> [http://www.ndsu.nodak.edu/instruct/mcclean/plsc731/homework/papers/huen%20et%20al%20-%20site%20of%20einkorn%20wheat%20domestication%20identified%20by%20DNA%20fingerprinting.pdf], <ref>Manfred Heun et al.: Site of Einkorn Wheat Domestication Identified by DNA Fingerprinting, Science, 278, 1997. </ref> <references /> Koos [[Nevalı Cori]] asulaga on see megaliitne rohkete kaunistustega kompleks pöördeliselt muutmas [[ajalooteadus]]e arusaamu Euraasia neoliitikumist, neoliitikumist ja inimajaloost üldse.
Göbekli Tepe tähendab türgi keeles "vatsaga või nabaga mäge”; kurdi keeles Girê Navokê; armeenia keeles Portasar ehk Nabamägi.
7. rida ⟶ 8. rida:
Megaliitehitis paikneb Türgi kaguosas Süüria piiri lähedal endises Lääne Armeenias. Täpsemalt [[Sanliurfa]] (endine Urfa) linnast 15 km kaugusel kirdes paikneva mäe mäeharja kõrgeimal osal. Asuala oli umbes 12-8 tt kasutusel küttide-korilaste poolt.
 
Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt [[lubjakivi]]st valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3-6 meetri pikkuseid ja kaalult 40-60 tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10-30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt ükstteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale <ref name="test"> [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe] </ref>http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe<references /ref> . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi nelituhat aastat siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste taevaste aeglaselt muutuvate ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi. (Või oli tegemist karja lollidega, kes hoidsid oma võimu kindlustamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks umbes 3500 aastat kiviaja tingimustes orjadest alluvaid pidevalt eriliselt absurdse hapeningi ja rituaalide abil tegevuses. Nagu erinevalt uusimasse aega jõudnud neonormannidest on uusajas kükitavatel aadlikristlusest sissevõetud Habsburgide pärijatest paraade ja paradiisi armastavatel tarkpeadel kombeks arvata. Küttidest-korilastel tuli massiliselt kindlatel aegadel "leivakotid õlal" koguneda, kuskilt oma niigi napist ajalimiidist televiisori ja pere kõrvalt aeg napsata ja megaliidid, mõned neist 60 tonnised, välja tahuda, kohale vedada, püsti ajada ja kaunistada. Ja seda vähemalt poole kuni kilomeetri kauguselt. Vähemalt Mesopotaamias leiutati selliste totrate ürituste läbisurumiseks õlu.)
Asuala võeti küttide-korilaste poolt kasutusele u 10. aastatuhandel eKr (u 11 500 aastat tagasi) enne üleminekut paiksele eluviisile ja põllundusele. Hüljati ja kaeti seejärel juba lõplikult u 8000 eKr paiku pinnasega. Pikka aega (vähemalt 9,5 tuhat aastat) oli see kaetud umbes 15 meetrise kõrguse ja 300 meetrise diameetriga künkaga. Seejärel oli see küngas pikka aega mingist ajast alates kasutusel põllupidamiseks. Göbekli Tepet märgati esimest korda 1964. aasta USA arheoloogide uuringu poolt, mis tuvastas et mägi ei saa olla täiesti looduslik. Ameerika arheoloog Peter Benedict oletas et selle all on Bütsantsi kalmistu. Praegu toimuvaid 1994. aastal alustatud saksa ja türgi arheoloogide (Saksa Arheoloogia Instituudi (Deutsche Archäologische Institut, DAI) Istambuli haru koostöö Şanlıurfa muusiomiga) väljakaevamisi on juhtinud saksa arheoloog Klaus Schmidt (1995-2000: Heidelbergi Ülikool; alates 2001: Saksa Arheoloogiline Instituut).
 
== Viited ==
# "The World's First Temple", Archaeology magazine, Nov/Dec 2008
# Manfred Heun et al.: Site of Einkorn Wheat Domestication Identified by DNA Fingerprinting, Science, 278, 1997.
# http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe
 
== Välislingid ==