Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena ([[1846]]) viis ta isa ta [[Helsingi|Helsingisse]] õppima, eemärgiga koolitada temast [[kirikuõpetaja]]. Esmalt õppis Kivi [[rootsi keel]]t Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal [[rootsi keel|rootsikeelsed]] ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati).
Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel [[1847]]-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal [[1852]] pidi ta raha otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta [[1857]]. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik.
Kevadel [[1859]] astus ta ülikooli, kus ta õppis vahelduva eduga aastani [[1865]], mil ta katkestas õpingud ülikooli lõpetamata.
1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi[[alkohol]]i mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. Aastal [[1872]], kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde [[Tuusula|Tuusulasse]]. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis.
Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome kirjanduse isaks. [[10. oktoober]] on Soomes kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
