Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil [[Tõnismäe]]l [[pronkssõdur]]i monumendi juures tehtud ettevalmistused säilmete arheoloogiliste väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama [[27. aprill]]il kell 10, kuid need lükati rahutuste tõttu edasi. Nende eesmärgiks oli välja selgitada sinna maetud ning anda võimalus nende säilmete teisaldamiseks koos monumendiga sõjaväekalmistule.
Dmitri Linter kuulutas VeneVenemaa telekanalile 26. aprilli hommikul, enne aprillirahutusi, et Eesti seisab kodusõja lävel, ja andis mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust Eestit teiste valitsejatega. Vene meedia propaganda ja desinformatsiooni esitamine oli suure tõenäosusega tegelik põhjus, miks rahutused alguse said{{lisa viide}}. Kivid hakkasid politsei pihta lendama kohe, seetõttu politsei mässulised laiali ajaski{{lisa viide}}. Rahutustel tänaval olijatest 1/3 olid EestlasedEesti kodanikud{{lisa viide}}, Ülejäänudülejäänud olid ilma kodakodakondsusetakodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas Venemaalt Eestisse saabunute arv hüppeliselt, Rahutuste ajal ei lastud Riikiriiki Venemaalt bussidega siia tulevaid aktiviste.
