Redaktsioon: 15. november 2010, kell 21:34 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. november 2010, kell 21:42 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
42. rida: [[9. sajand]]il pöörasid skandinaavlased, kes seni olid tegelenud rohkem saarestiku röövimisega, ülerahvastuse tõttu põhitähelepanu selle koloniseerimisele. Nad hõivasid Shetlandi ja [[Orkney saared]], andsid saarele oma nime ning tõid sinna oma seadused ja keele, mis püsis [[19. sajand]]i alguseni. Mis sai saarte põliselanikest, see on teadmata. Kui [[Harald Kaunisjuus]] võttis [[Norra]] oma kontrolli alla, põgenesid paljud tema vaenlased Shetlandi ja Orkney saartele. Sealt jätkasid nad rüüsteretki ~~nii~~ Norrasse ~~kui~~ja [[Šotimaa]]le. Seepeale moodustas Harald suure [[laevastik]]u ning vallutas 875. aasta paiku Shetlandi ja Orkney. Need saared [[lään]]istas ta [[Rognvald Eysteinsson]]ile tasuks tema Šotimaal lahingus hukkunud poja eest. Ragnvald ei hakanud seda aga ise valitsema, vaid andis selle oma vennale [[Sigurd Eysteinsson]]ile. [[Ristiusk]] saabus Shetlandile [[10. sajand]]il. Aastal [[1194]], kui Norrat valitses [[Sverre]] ning Orkney ja Shetlandi krahv oli [[Harald Maddadson]], kogusid tema lähisugulane Olav ja Hallkjell Jonsson sõjaväe ja seilasid kuningat kukutama, soovides uueks kuningaks panna eelmise kuninga [[Magnus V]] poega ja Olavi kasupoega, 13-aastast [[Sigurd Magnusson]]i. [[Bergen]]i lähedal toimus [[Florvågi lahing]], kus ülestõusnud said rängalt lüüa ja ~~enamus~~enamik neist tapeti, sealhulgas Hallkjell ja Sigurd. Viimase keha näidati ~~avalikult~~ Bergenis avalikult rahvale, et tõendada tema surma. Kuigi Harald Maddadson ~~ei osalenud~~ sõjaretkes otseselt ei osalenud, oli selge, et seda ei saanud korraldada Haraldi teadmata, ning Sverre võttis karistuseks Shetlandi kuninga otsese kontrolli alla. Kui [[Šotimaa kuningas]] [[Alexander III]] sai [[1262]] täisealiseks, kuulutas ta Norrale [[sõda\|sõja]], et vallutada kõik [[Briti saared\|Briti saarte]] lähedal asuvad väiksemad saared, sealhulgas Shetlandi ja Orkney saared. [[1266]] sõlmiti [[Perthi rahu]], millega Šotimaa tunnustas Orkney ja Shetlandi kuulumist Norrale. Aastal [[1348]] tabas Norrat [[Must surm]], mis teda märgatavalt nõrgestas. Aastal [[1379]] võttis [[Henry Sinclair]] Orkney enese kontrolli alla, saades formaalselt [[Norra kuningas\|Norra kuninga]] esindajaks. Aastal [[1397]] astus Norra [[Kalmari unioon]]i. Norras suurenes märgatavalt [[Taani]] mõju. Taani ja Norra kuningas [[Christian I]] oli suures [[raha]]hädas. Ta naitis oma 13-aastase tütre [[Taani Margarete]] 17-aastase Šotimaa kuninga [[James III]]-ga. Christian ei suutnud väärilist [[kaasavara]] anda ja sõlmis [[8. september\|8. septembril]] [[1468]] lepingu, millega pantis Orkney 50 tuhande [[kulden\|kuldna]] eest Šotimaale. [[28. mai]]l [[1469]] pantis ta ka Shetlandi 8000 kuldna eest Šotimaale. Ta lisas lepinguisse tingimuse, mis andis järgmistele Norra kuningatele õiguse saared tagasi saada fikseeritud koguse 210 kg [[kuld\|kulla]] või 2310 kg [[hõbe]]da eest. [[17. sajand\|17.]] ja [[18. sajand]]il tehti mitu edutut katset saared tagasi saada.

Shetlandi saared: erinevus redaktsioonide vahel