Arutelu:Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
211. rida:
:: Täielik demagoogitsemine. Objektiivne oleks asi siis, kui välislingid viitaksid jõuludele, mingi kildkond siin aga üritab vägisi viidata kristlaste tähtpäevale. Ja siis jätkub veel häbematust rääkida midagi "neutraalsusest" ja "kõikidest vaatepunktidest". Tegelikult ei pane see eriti imestama - kristlikud misjonärid, paavstid jm ristiusku usuhullud on läbi ajaloo silma paistnud erilise valelikkuse ja oma eesmärkide nimel kõigelubavusega. Väike silmakirjatsemine kuskil wikis on ju täitsa asja eest plusspunktide teenimisel igavese õnduse jaoks. Eks ole? Aga seejuures võiks natuke mõtestada, et kas tasub ikka kristlike müütide ja propaganda nimel sülitada oma rahva ja tema ajaloo peale, varastades eesti vanad pühadenimed.
:::Vikipeedia ei otsusta, mis on hea või halb, õige või vale, vaid refereerib allikaid, mis võivad pidada midagi õigeks või valeks. Kui kristlaste püha nimi on samuti "jõulud", siis me peame ka seda selle märksõna all kajastama, eriti kui kristlikud ja rahvapärimuslikud kombed on põimunud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. november 2010, kell 22:12 (EET)
::::Kui see "nimevargus" tundub kellelegi vale ja ebaõiglane, siis pöördugu kiriku poole ja nõudku, et nad Jeesuse sünnipäeva kuidagi teistmoodi nimetama hakkaksid. Kui vastav diskussioon pälvib laiemat kajastust, siis mainitakse seda kindlasti ka siin artiklis. Loodame, et skandinaavlased ei hakka eestlasi ja soomlasi oma vana pühadenime varguses süüdistama... -- [[Eri:Kaastöö/88.196.54.134|88.196.54.134]] 14. november 2010, kell 22:34 (EET)
::::: Miks just 25. detsember?
Algul ei pööratudki tähelepanu sellele, millal Jeesus Kristus sündis, aga hiljem pakuti küll 28. märtsi, siis aprilli, maid, isegi novembrit. Jeesuse sünni -ja ka ristimispäevaks pakuti ka 6. jaanuari. Sel päeval olevat sündinud Kaana ime ja ka kolm kuningat Jeesust kummardanud.
Piibellikku põhjust sünnipäeva pidada ei olnud ja et see oli vaid paganlik komme, siis enne neljandat sajandit seda ei peetud.
Vanade pärimuste järgi loodi maailm 25. märtsil, selsamal päeval jäi Maarja lapseootele ning üheksa kuud hiljem ongi 25. detsember. 24. detsembrit peeti Aadama ja Eeva sünnipäevaks. Esimese Aadama kaudu tuli surm, järgmisel päeval sündinud Kristuse ehk teise Aadama kaudu igavene elu.
Üldise arvamuse järgi valiti 25. detsember selleks, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel «päikese taassünni» puhul. Natale solis invicti (võitmatu päikese sünni) pühad seadis Rooma riigis 274. aastal sisse keiser Aurelianus.
Kristlased kristlikustasid selle püha. Kristuse kui maailma valguse sünd tehti analoogseks päikese taassünniga, et kristlus oleks paganlusest pöördunutele kergemini vastuvõetav.
Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Varjamatu paganlik element jõulupühades oli sageli esile kutsunud äärmuslike protestantide kriitika, kuid nende uskumused ei mõjutanud tegelikult seda püha enne kui 17. sajandi keskel tulid võimule puritaanid. Jõulud sattusid rünnaku alla kui "vanade paganate pidupäev nende jumala Saturni auks" ja jõululaulud keelati. Lõpuks kuulutati 25. detsember aastal 1644 paastupäevaks. Uut korda kehtestas armee, mis veetis suure osa oma ajast kiskudes ustelt maha sinna pidutsevate "paganate" poolt kinnitatud rohelisi oksi."
"Šotimaal kehtestati keeldu suure agarusega. See jõuludevastane hoiak levis puritaanide territooriumile Ameerikas. Kirik kehtestas 1690. aastatel Bostonis spetsiaalse jõuluteenistuste korra, kuid paljud tsiviilvõimu esindajad vastustasid tugevalt seda sammu. Ja alles 150 aastat hiljem sai jõuludest Ameerika Ühendriikides esmakordselt ametlik püha. See toimus 1836 Alabamas" (lk 418-419).
"Millised kaalutlused viisid kirikuvõimud jõulupühade kehtestamiseni? Selle uuenduse motiive selgitab erakordse avameelsusega üks Süüria autor, kes on ka ise kristlane. Ta ütleb meile: "Põhjus, miks kirikuisad viisid 6. jaanuari pühitsemise üle 25. detsembrile, oli järgmine. Paganatel oli komme pühitseda samal 25. detsembril Päikese sünnipäeva, mil nad süütasid püha puhul tuled. Nendest pidustustest ja pühadest võtsid osa ka kristlased. Niisiis, kui [katoliku] kiriku doktorid nägid, et kristlastele see püha meeldis, pidasid nad nõu ja otsustasid, et tõelist sünnipäeva tuleks tähistada sellel päeval ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Vastavalt sellele traditsioonile on säilinud tava põletada küünlaid kuni 6. jaanuarini.""
"Jõulude paganlikele juurtele vihjab selgelt või isegi tunnistab avalikult Augustinus kui ta kannustab oma vendi Kristuses pidama seda päeva mitte paganate kombel päikese auks, vaid Tema auks, kes lõi päikese. Sarnasel kombel lükkas [paavst] Leo Suur ümber laialt levinud uskumuse nagu oleks jõulupühad sisse seatud uue päikese sünni auks ja mitte Kristuse sünni puhul."
'''"Seega ilmneb, et kristlik [katoliiklik] kirik valis oma asutaja sünnipäeva tähistamiseks 25. detsembri, et muuta paganate päikesekummardamine Tema kummardamiseks, keda nimetati Õigluse Päikeseks" (1993, lk 358-359).Seega ilmneb, et kristlik [katoliiklik] kirik valis oma asutaja sünnipäeva tähistamiseks 25. detsembri, et muuta paganate päikesekummardamine Tema kummardamiseks, keda nimetati Õigluse Päikeseks" (1993, lk 358-359).'''
| |||