Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
'''Kliimamuutus''' on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. [[Kliima|klimaatilisteKlimaatiliste]] näitajate muutumine.
muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse juba klimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel.
 
Sõna uus praegusaegne kasutamine, eriti seoses keskkonnapoliitikaga, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise või antropogeense globaalse soojenemise nime all.
 
==Sissejuhatus==
Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temparatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega, nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille kigus toodetakse nt. CO2, metaani ja vääveloksiidi) ja et tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku.
 
 
==Kliimamuutuste põhjused==
== Kliimamuutuste liigid ==
Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud [[kliimatsüklid | kliimatsüklitega]]. Ööpaevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud [[kliimakatastroof]]id.
 
== Tõendid kliimamuutuste kohta ==
Töendid lähimate kliimamuutuste kohta pärinevad inimkonna kirjalikust ajaloost ja arheoloogilistest väljakaevamistest. Varajasemad muutused on rekonstrueeritud läbi erinevatest allikatest pärinevate tõendite. Nendest peamisteks on muutused vegetatsioonis, poolustelähedaste alade jääs, puude aastaringides, meretaseme jälgedes ja jääliustikes.
== Kliimamuutuste põhjused ==
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates [[Päike]]se aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri [[süsinikdioksiid]]i kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla.
 
Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa [[Astronoomia|astronoomiliste]] parameetrite muutumisest, milleks on [[pretsessioon]]i, [[Maa telg|Maa telje]] kaldenurga ja [[Orbiit|orbiidi]] [[Ekstsentrilisus|ekstsentrilisuse]] muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist [[Milankovići hüpotees]].
 
===Mandrite paigutusPäikesesüsteemi planeedid ja albeedoKuu ===
Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudega. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavalt põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud [[kliimatsüklitena]].
 
Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.
 
National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical
Theory of Climate Change.” [[http://www.ncdc.noaa.gov/paleo/milankovitch.html]]
 
=== Mandrite paigutus ja albeedo ===
Oluline kliimat mõjutav tegur on [[Manner|mandrite]] ja [[ookean]]ide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et [[laamtektoonika]] tõttu toimub pidev mandrite triiv. [[Jääaeg|Jääajad]] aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite [[pindala]], sest mandrijäässe kogunenud [[vesi]] saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide [[albeedo]] teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks [[mets]]ade asendamine [[põld]]udega, [[kõrbestumine]] või muutused [[liustik]]e pindalas.
 
=== Vulkaanide tegevus ===
Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat [[Aurumine|aurumist]], mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. [[Pilv]]ede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel [[kiudpilv]]edel on ilmselt jahutav mõju, kuid madalad [[rünkpilv]]ed kipuvad atmosfääri hoopis soojendama. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile.
 
=== Ookeanide tsirkulatsioon ===
===Aerosoolid===
Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk [[hoovustesüsteem]]ist. Meie kliimat soojendav [[Põhja-Atlandi hoovus]] ei ole arvatavasti koguaeg nii kaugele põhja ulatanud. [[Golfi hoovus]] ja selle jätk [[Põhja-Atlandi hoovus]] on osaks hiigelsuurest ning kogu [[Maailmameri|maailmamerd]] hõlmavast konveierilaadsest süsteemist ([[termohaliinne tsirkulatsioon]]). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. [[tuumatalv]]e efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris [[Kondensatsioonituumake|kondensatsioonituumakestena]], mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud.
 
=== Pilvkatte albeedo ===
Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat [[Aurumine|aurumist]], mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. [[Pilv]]ede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud pilvkate Maa ilma olulisest osast päikesekiirgusest, mis võib omakorda viia jahenemisele. Siiski pole ka siin tegemist nii lihtsa nähtusega kui algul paistab. See, kas suurenenud pilvkate toob kaasa temperatuuri languse või tõusu, sõltub eelkõige nende kõrgusest ja liigist. Kõrgemal asuvatel [[kiudpilv]]edel on ilmselt jahutav mõju, kuid madalad [[rünkpilv]]ed kipuvad atmosfääri hoopis soojendama. Paraku ei tea me täpselt, milliste pilvede hulk suurenenud aurumise tagajärjel rohkem kasvab ja kuidas mõjub see õhutemperatuurile. Ookeanide troopikavööndis arvatakse pilvkattel olevat oluline osa liigse kuumuse vastu ja seeläbi temperatuuri stabiilsuse säilitamisel.
 
===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest [[ajakirjandus]]es kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jne.
 
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. [[tuumatalv]]e efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris [[Kondensatsioonituumake|kondensatsioonituumakestena]], mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud.
Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. [[Mauna Loa]] observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja [[geokeemia]] ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid.
 
=== Inimtegevus (antopogeene faktor)===
===Ookeanide tsirkulatsioon===
Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. [[Mauna Loa]] observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine. Ookeanipõhja setted ja [[geokeemia]] ongi praegu üks kliimauuringute kuumemaid teemasid. Inimtegevuse mõju kasvu tõttu planeedile on tehtud 21. sajandi alguses ettepanek holotseeni praegust osa hakata nimetama antropotseeniks.
Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk [[hoovustesüsteem]]ist. Meie kliimat soojendav [[Põhja-Atlandi hoovus]] ei ole arvatavasti koguaeg nii kaugele põhja ulatanud. [[Golfi hoovus]] ja selle jätk [[Põhja-Atlandi hoovus]] on osaks hiigelsuurest ning kogu [[Maailmameri|maailmamerd]] hõlmavast konveierilaadsest süsteemist ([[termohaliinne tsirkulatsioon]]). Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
 
==KliimamuutuseKliimamuutuste mõjud==
 
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
=== Kliimakatastroofide osa evolutsioonis ===
 
=== Kliimamuutus kui ökosüsteemi arhitekt ===
Kliimamuutustel on olnud oma osa floora ja fauna kujunemisel ja arengus. Nad on tinginud kliimavööndite piiride teisenemisi, muutusi biotsönoosides, ökosüsteemides ja biomassis. Biotsönoosid on oma levialade piiride muutustes järgnenud nihkuvatele kliimavöönditele.
CLIMATE CHANGE AS AN ECOSYSTEM ARCHITECT: IMPLICATIONS TO
 
RARE PLANT ECOLOGY, CONSERVATION, AND RESTORATION
Climate change as an ecosystem architect: implikations to rare plant ecology, conservation, and restoration.
Constance I. Millar [[1]]
Constance I. Millar [[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CB0QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.fs.fed.us%2Fpsw%2Fpublications%2Fmillar%2Fpsw_2003_millar003.pdf&ei=l2HgTIqxKc_usgbvoKj5Cw&usg=AFQjCNHzsheQbcoU8xRmdqH2Jy21CGGqRw&sig2=hC2Todx5DRrc0nro3mgKqg ]]
 
=== Kliimamuutuste osa inimkonna ajaloos ===
Anil K. Gupta on pakkunud välja oletuse, et taimede ja loomade kodustamine ja järgnev agraarkultuuride algus oli seotud selleks kohase kliimaga holotseeni alguses. (Anil K. Gupta Origin of agriculture and domestication of plants and animals linked to early Holocene climate amelioration CURRENT SCIENCE, VOL. 87, NO. 1, 10 JULY 2004 54-59) [[http://www.ias.ac.in/currsci/jul102004/54.pdf]]
On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri [[migratsioonilaine]]id, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. [[Argraarsed tsivilisatsioonid]], mis olid seotud kindlatele põllumajandustele vastavate kohtadega ja neile vastavate eluviisidega olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks on osutunud suured kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, milledes neid algselt sisemiselt kokkkusidunud solidaarsus ja lojaalsus olid asendumas individualismi, killusatumise ja kodusõdadega. Uusaja sündi on seostatud hiliskeskaegse ja 17. sajandi kriisiga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud [[Maunderi miinimum]]. Viimased kolm [[Bondi sündmus]]t võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonid (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid).
 
=== Kliimamuutuste osa epideemiate tekkes ja levikus ===
 
 
== Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas ==
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
 
 
==Kirjandus==
* [[Globaalne soojenemine]]
* [[Euroopa Liidu kliimapoliitika]]
* [[Geoloogiline ajaskaala]]
* [[Kliimakatastroof]]
* [[Kliimatsüklid]]
 
{{geo-toim}}
 
[[Kategooria:Klimatoloogia]]
2577

muudatust