Toomas Liiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsustasin täpsustust, et selguks ka vajadus selle järele |
Resümee puudub |
||
12. rida:
"[[Eesti kirjanike leksikon]]" nimetab Liivi 1970. aastate silmapaistvamate luuletajate seas kõrvuti [[Viivi Luik|Viivi Luige]] ja [[Juhan Viiding]]uga.{{lisa viide}} [[Kalev Kesküla]] sõnul oli ta "romantilise eneseiroonia kehastus eesti luules", kes dekonstrueeris poeesiat; aastatega kasvas tema luules iroonia osakaal. {{lisa viide}}Vormilt iseloomustab Kesküla tema luulet kui "proosarütmis lausetega värssideks murtud tihedat poeetilist teksti".{{lisa viide}} Nekroloogis tituleerib Elo Lindsalu Liivi Eesti [[Charles Baudelaire|Baudelaire]]'iks. Liiv oli ka üks Eesti viljakamaid kirjanduskriitikuid.
== Teosed ==
42. rida ⟶ 41. rida:
== Kirjandust ==
* [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2010]], nr 5, artiklid: [[Rolf Liiv]], "Mälestusi isast" (lk 697–699); [[Elo Lindsalu]], "Mälestusi Toomas Liivist" (lk 700–704); [[Maie Kalda]], "Toomas Liiv kirjandusteadlasena" (lk 705–707); [[Paul-Eerik Rummo]], "Vaade Toomas Liivi luulemeetodile" (lk 708–712)
|