Toomas Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsustasin täpsustust, et selguks ka vajadus selle järele
Resümee puudub
12. rida:
"[[Eesti kirjanike leksikon]]" nimetab Liivi 1970. aastate silmapaistvamate luuletajate seas kõrvuti [[Viivi Luik|Viivi Luige]] ja [[Juhan Viiding]]uga.{{lisa viide}} [[Kalev Kesküla]] sõnul oli ta "romantilise eneseiroonia kehastus eesti luules", kes dekonstrueeris poeesiat; aastatega kasvas tema luules iroonia osakaal. {{lisa viide}}Vormilt iseloomustab Kesküla tema luulet kui "proosarütmis lausetega värssideks murtud tihedat poeetilist teksti".{{lisa viide}} Nekroloogis tituleerib Elo Lindsalu Liivi Eesti [[Charles Baudelaire|Baudelaire]]'iks. Liiv oli ka üks Eesti viljakamaid kirjanduskriitikuid.
 
Kuu enne Toomas Liivi surma ilmunud romaanis "Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest" (autor Inga Vennola) esineb Liiv Zigeuneri nimelise kõrvaltegelase nime all {http://tallinn.ester.ee/record=b2517773~S1*est}. Romaan on pühendatud Toomas Liivile ja [[Anti Liiv]]ile.{{lisa viide}}
 
== Teosed ==
42. rida ⟶ 41. rida:
== Kirjandust ==
 
* Inga Vennola. "Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest" OÜ Infotrükk, 2009 [http://tallinn.ester.ee/record=b2517773~S1*est]
* [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2010]], nr 5, artiklid: [[Rolf Liiv]], "Mälestusi isast" (lk 697–699); [[Elo Lindsalu]], "Mälestusi Toomas Liivist" (lk 700–704); [[Maie Kalda]], "Toomas Liiv kirjandusteadlasena" (lk 705–707); [[Paul-Eerik Rummo]], "Vaade Toomas Liivi luulemeetodile" (lk 708–712)