Shetlandi saared: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sh:Shetland
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:ScotlandShetlandIslands.png|thumb|Shetlandi saarte asukoha skeemasendikaart]]
[[Pilt:Flag of Shetland.svg|thumb|Shetlandi lipp]]
[[Pilt:Wfm shetland map.png|thumb|left|Shetlandi saarte kaart]]
'''Shetlandi saared''' ([[inglise keeleskeel]]es ''Shetland Islands'') piirnevad edelast [[Atlandi ookean]]iga, kirdest [[Norra meri|Norra merega]] ja kagust [[Põhjameri|Põhjamerega]].
 
PindalaShetlandi saarte pindala 1427 km²². Saared on künklikud, kõrgus kuni 450 meetrit. Valitseb niiske ja jahe kliima.
 
Kuuluvad [[Suurbritannia]]le. Nad on panditud [[Šotimaa]]le, kuni [[Taani]] maksab ära printsess Margareti kaasavara.
 
Saartel elab 21 900 inimest (2005). Halduskeskus on [[Lerwick]].
 
Saarestikus on sadakond saart, millest 15 on asustatud. Peamised saared on:
{|
|
31. rida ⟶ 30. rida:
|}
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Wfm shetland map.png|thumb|left|Shetlandi saarte kaart]]
 
Shetland oli asustatud juba 5400 aastat tagasi. Tollased inimesed tegelesid [[karjakasvatus]]e ja [[põllumajandus]]ega. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] 4000 aastat tagasi [[kliima]] jahenes. [[Rauaaeg|Rauaajal]] püstitati kivist [[kindlus]]i, millest mõne [[varemed]] on säilinud tänapäevani. Arheoloogiliste mälestiste poolest on Shetlandi saared rikkad, sest saarestikus ei kasva [[puu|puid]] peaaegu üldse ja sellepärast on väga palju maju [[kivi]]st ehitatud, aga kivimajade varemed säilivad palju paremini kui puumajade varemed.
== Välislingid ==
 
[[9. sajand]]il pöörasid skandinaavlased, kes seni olid tegelenud rohkem saarestiku röövimisega, ülerahvastuse tõttu põhitähelepanu selle koloniseerimisele. Nad hõivasid Shetlandi ja [[Orkney saared]], andsid saarele oma nime ning tõid sinna oma seadused ja keele, mis püsis [[19. sajand]]i alguseni. Mis sai saarte põliselanikest, see on teadmata.
 
Kui [[Harald Kaunisjuus]] võttis [[Norra]] oma kontrolli alla, põgenesid paljud tema vaenlased Shetlandi ja Orkney saartele. Sealt jätkasid nad rüüsteretki nii Norrasse kui [[Šotimaa]]le. Seepeale moodustas Harald suure [[laevastik]]u ning vallutas 875. aasta paiku Shetlandi ja Orkney. Need saared [[lään]]istas ta [[Rognvald Eysteinsson]]ile tasuks tema Šotimaal lahingus hukkunud poja eest. Ragnvald ei hakanud seda aga ise valitsema, vaid andis selle oma vennale [[Sigurd Eysteinsson]]ile.
 
[[Ristiusk]] saabus Shetlandile [[10. sajand]]il.
 
[[1194]], kui Norrat valitses [[Sverre]] ning Orkney ja Shetlandi krahv oli [[Harald Maddadson]], kogusid tema lähisugulane Olav ja Hallkjell Jonsson sõjaväe ja seilasid kuningat kukutama, soovides uueks kuningaks panna eelmise kuninga [[Magnus V]] poega ja Olavi kasupoega, 13-aastast [[Sigurd Magnusson]]i. [[Bergen]]i lähedal toimus [[Florvågi lahing]], kus ülestõusnud said rängalt lüüa ja enamus neist tapeti, sealhulgas Hallkjell ja Sigurd. Viimase keha näidati avalikult Bergenis rahvale, et tõendada tema surma. Kuigi Harald Maddadson ei osalenud sõjaretkes otseselt, oli selge, et seda ei saanud korraldada Haraldi teadmata, ning Sverre võttis karistuseks Shetlandi kuninga otsese kontrolli alla.
 
Kui [[Šotimaa kuningas]] [[Alexander III]] sai [[1262]] täisealiseks, kuulutas ta Norrale [[sõda|sõja]], et vallutada kõik [[Briti saared|Briti saarte]] lähedal asuvad väiksemad saared, sealhulgas Shetlandi ja Orkney saared. [[1266]] sõlmiti [[Perthi rahu]], millega Šotimaa tunnustas Orkney ja Shetlandi kuulumist Norrale.
 
[[1348]] tabas Norrat [[Must surm]], mis teda märgatavalt nõrgestas. [[1379]] võttis [[Henry Sinclair]] Orkney enese kontrolli alla, saades formaalselt [[Norra kuningas|Norra kuninga]] esindajaks. [[1397]] astus Norra [[Kalmari unioon]]i. Norras suurenes märgatavalt [[Taani]] mõju.
 
Taani ja Norra kuningas [[Christian I]] oli suures [[raha]]hädas. Ta naitis oma 13-aastase tütre [[Taani Margarete]] 17-aastase Šotimaa kuninga [[James III]]-ga. Christian ei suutnud väärilist [[kaasavara]] anda ja sõlmis [[8. september|8. septembril]] [[1468]] lepingu, millega pantis Orkney 50 tuhande [[kulden|kuldna]] eest Šotimaale. [[28. mai]]l [[1469]] pantis ta ka Shetlandi 8000 kuldna eest Šotimaale. Ta lisas lepinguisse tingimuse, mis andis järgmistele Norra kuningatele õiguse saared tagasi saada fikseeritud koguse 210 kg [[kuld|kulla]] või 2310 kg [[hõbe]]da eest. [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il tehti mitu edutut katset saared tagasi saada.
 
== Välislingid ==
{{Commonscat|Shetland Islands}}
*[http://www.shetland.gov.uk/ Shetlandi koduleht]