Rasked mineraalid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Rasked mineraalid''' on mineraalid, mille tihedus on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.<ref>Morton, A. C. (2003). Heavy minerals. Entsüklopeedias Middleton, V. (Toim.), Encycl...'
 
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Rasked mineraalid''' on [[mineraal]]id, mille [[tihedus]] on suurem kui 2,8...2,9 g/cm³.<ref>Morton, A. C. (2003). Heavy minerals. Entsüklopeedias Middleton, V. (Toim.), Encyclopedia of Sediments & Sedimentary Rocks (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 356. ISBN 1402008724</ref>
 
Termin "rasked mineraalid" on kasutusel eelkõige [[liiv]]a ja [[liivakivi]] koostisosade kirjeldamisel. Kergete mineraalide hulka kuuluvad kõige tavalisemad liiva koostisosad [[kvarts]] (tihedus 2,65 g/cm³) ja, [[päevakivi]] (2,54...2,76) ja kaltsiit (2,71). Enamik teisi liivas esinevaid mineraale on aga tihedusega üle kolme grammi kuupsentimeetri kohta. Raskete ja kergete mineraalide vahelise piiri konkreetse uuringu käigus määrab ära nende eraldamiseks kasutatud raske vedeliku tihedus. Sagedamini kasutatakse selleks otstarbeks [[bromoform]]i (tihedus 2,89 g/cm³), kuid kasutusel on ka teisi sarnase tihedusega vedelikke.
Lisaks kvartsile ja päevakivile on liiva koostises pea alati raskemaid mineraale, mis moodustavad liiva koostisest enamasti alla ühe protsendi, mistõttu on nende täpsemaks uurimiseks vajalik eraldada nad liiva kergemast fraktsioonist.