Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
| perekond = [[Kuusk]] ''Picea''
| liik = [[Kanada kuusk]]
| alamliik = ''Picea glauca'' var. ''glauca''
| binaarne = ''Picea glauca''
| binaarse_autor = ([[Conrad Mönch|Moench]]) [[Andreas Voss|Voss]] (1907)
37. rida:
*''Pinus glauca'' Moench <small>(1785)</small>
*''Pinus laxa'' (Münchh.) Ehrh. <small>(1788)</small>
*''Pinus tetragona'' Moench <small>(1794)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648226| Pealkiri = Conifer database: "''Picea glauca var. glauca''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 0711.0910.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
'''Kanada kuusk''' ehk '''valge kuusk''' (''Picea glauca'') on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]] [[kuusk (perekond)|kuuse]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
[[Pilt:On the way into Denali National Park.jpg|thumb|left|Kanada kuused Denali rahvuspargis]]
 
== Teisendid ja nende levikuala==
51. rida ⟶ 50. rida:
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Picea glauca foliagecones.jpg|thumbpisi|left|Okkad ja käbid]]
Puu kasvab 20–30 (45) m kõrguseks. Eluiga 250–350 (600) aastat. Vanimad puud kasvavad karmides ilmastiku- ja pinnaseoludes [[polaarjoon]]e lähedal.
 
66. rida ⟶ 65. rida:
[[Pung]]ad on helepruunid, vaiguta, ümarad, kuni 6 cm pikkused, puhkevad varakevadel.
 
[[Käbi]]d on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1–1,5 cm, noorelt helerohelised, valminult helepruunid. Ühes käbis on 32–130 seemet. [[Seemned]] on väiksed, pruunid, helepruunide tiivakestega. 1000 seemne mass on vahemikus 1,1–3,2 g ning 1 kg sisaldab caumbes 500000500 tuhat seemet.
 
== Paljunemine ==
Paljuneb tuule abil peamiselt seemnetega, aga ekstreemsetes kliimaoludes ([[Kanada]] põhjaosas ja [[Alaska]]l) kasvavad puud võivad ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] alumiste okste juurdumisega. Õitseb maist kuni juulini, sõltuvalt geograafilisest asukohast. Emasõisikud on väikesed. Käbikandvus algab varakult, 10–15 aasta vanuselt. Esialgu on käbisid siiski vähe, rikkalikult kannavad käbisid puistus kasvavad kanada kuused alates 30. aasta vanuselt. Sõltuvalt kasvukohast esinevad head käbiaastad 2–6 (10) aasta järel, käbide arv ühel puul on siis 8000–120008 000–12 000.<ref name="fed1"/>
 
== Kasvualad ja -tingimused ==
[[Pilt:On the way into Denali National Park.jpg|thumbpisi|left|Kanada kuused Denali rahvuspargis]]
Kuna kanada kuusk kasvab vägal suurel territooriumil, siis varieeruvad kliimatingimused samuti väga suures ulatuses. Areaali põhjapiiril on miniimumtemperatuurid langenud kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid tõusnud kuni +43 °C. Piirkondade keskmine sademete hulk on vahemikus 1270 mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa [[Alaska]]st). [[Vegetatsiooniperiood|Kasvuperiood]] on vahemikus 180 päevast [[USA]] [[Maine]] osariigis kuni 20 päevani [[Kanada]] põhjaosas. Kasvab nii happelistel kui aluselistel muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Ei talu seisvat vett. Kanada kuusk moodustab suurtel territooriumidel puhtpuistuid või domineerib [[segamets]]ades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[punane kuusk]] (''Picea rubens''), [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[palsampappel]] (''Populus balsamifera''), [[ameerika lehis]] (''Larix laricina''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta'') jt.
=== Kliima ===
Kuna kanada kuusk kasvab vägal suurel territooriumil, siis varieeruvad [[kliima]]tingimused samuti väga suures ulatuses. Areaali põhjapiiril on miinimumtemperatuurid langenud kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid tõusnud kuni +43 °C. Kasvupiirkondade keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 1270 mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa [[Alaska]]st). [[Vegetatsiooniperiood|Kasvuperiood]] on vahemikus 180 päevast [[USA]] [[Maine]] osariigis kuni 20 päevani [[Kanada]] põhjaosas. Keskmine vegetatsiooniperioodi pikkus on 60 päeva.<ref name="fed1"/> Puu talub talvel külma kuni –40...–46° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>.
 
=== Kasvupinnas ===
Kanada kuusk kasvab väga erinevatel [[muld]]adel, mis on moodustunud [[liustikusete|liustiku-]], [[järvesete|järve-]], [[meresete|mere-]] ja [[jõesete]]test. Setted on tekkinud [[eelkambrium]]ist kuni [[kainosoikum]]ini. [[Lähtekivim (mullatedus)|Lähtekivimitest]] on esindatud [[graniit]], [[gneiss]], [[settekivim]]id, [[kildad]] ja [[konglomeraat (geoloogia)|konglomeraadist]]. Puud kasvad nii [[happeline keskkond|happelistel]] kui [[aluseline keskkond|aluselistel]] muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Mullad on peamiselt [[leetumine|leetunud]]. Kanada kuusk ei talu kasvukohas seisvat vett.<ref name="fed1"/>
 
=== Kaasliigid ===
Kuna kanada kuusk kasvab vägal suurel territooriumil, siis varieeruvad kliimatingimused samuti väga suures ulatuses. Areaali põhjapiiril on miniimumtemperatuurid langenud kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid tõusnud kuni +43 °C. Piirkondade keskmine sademete hulk on vahemikus 1270 mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa [[Alaska]]st). [[Vegetatsiooniperiood|Kasvuperiood]] on vahemikus 180 päevast [[USA]] [[Maine]] osariigis kuni 20 päevani [[Kanada]] põhjaosas. Kasvab nii happelistel kui aluselistel muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Ei talu seisvat vett. Kanada kuusk moodustab suurtel territooriumidel puhtpuistuid või domineerib [[segamets]]ades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[punane kuusk]] (''Picea rubens''), [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[palsampappel]] (''Populus balsamifera''), [[ameerika lehis]] (''Larix laricina''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta'') jt.<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm| Pealkiri = "White Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
== Kasutamine ==
[[Pilt:Picea Conica.jpg|thumb|leftpisi|Kultivar 'Conica']]
[[Pilt:Black Hills Spruce bonsai forest planting, July 13, 2008.jpg|pisi|Kanada kuused bonsaina]]
Kanada kuuske kasvatatakse laialdaselt kui dekoratiivset kuuseliiki haljastuses ja parkides. On küllalt vastupidav heitgaasidele, mistõttu saab teda edukalt kasvatada ka linnaparkides. On aretatud ka palju kultivare, milledest kõige populaarseim on 'Conica' (aeglasekasvuline vorm, 50-aastane puu on kuni 3 m kõrgune).
 
Kanada kuuse puit on pehme, väikse vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, [[paberitööstus]]es [[tselluloos]]i saamiseks, [[muusikainstrument]]ide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna, jm.
 
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref><ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable"
! Omadus
! Väärtus
! Ühik
|-
| [[Tihedus]], õhukuiv puit*
| align="center"| 403
| kg/m<sup>3</sup>
|-
| [[Erikaal]], õhukuiv puit*
| align="center"| 0,36
| -
|-
| [[Elastsusmoodul]], värske puit / õhukuiv puit*
| align="center"| 7900 / 9600
| MPa
|-
| [[Paindetugevus]], värske puit / õhukuiv puit*
| align="center"| 34,0 / 65,0
| MPa
|-
| [[Survetugevus]], (õhukuiv puit*) pikikiudu / ristikiudu
| align="center"| 35,7 / 3,0
| MPa
|-
| [[Nihketugevus]], õhukuiv puit*
| align="center"| 6,7
| MPa
|-
| [[Ruumala]] kahanemine kuivamisel,<br>õhukuiv puit* / ahjukuiv puit**
| align="center"| 6,8 / 11,3
| %
|-
|colspan="3" |* – niiskusesisaldus 12 %;<br />** – niiskusesisaldus 0 %.
|}
 
== Kasvatamine Eestis ==
[[Pilt:Picea glauca prg 1.jpg|thumbpisi|Noor puu]]
Euroopas kultiveeritakse kanada kuuske juba aastast [[1700]] ja ta on võrdlemisi laialt levinud. Eestisse jõudis 19. sajandil. Meie [[kliima]] ja pinnaseolud sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, talub ka hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Kasvab [[saviliivmuld|saviliiv-]] ja kergematel [[liivsavimuld]]adel, kuid lepib ka kuivemate liivmuldadega. Kõige paremini kasvab [[huumus]]rikastel [[saviliivmuld]]adel. Noores eas on kiirekasvuline, kuid 15–20 aasta vanuselt kasvukiirus väheneb tunduvalt. Meie metsakultuuridesse ta siiski ei sobi, kuna ei suuda kasvukiiruses konkureerida kohalike puuliikidega (eriti [[harilik kuusk|hariliku kuusega]]). Eestis esineb kanada kuuske rohkesti linnade ja väiksemate asulate parkides [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Türi]]l, [[Narva-Jõesuu]]s, [[Puhtu]]s, [[Olustvere]]s, [[Järvselja]]l jm. Suurimad puud (kuni 25 m) kasvavad [[Narva-Jõesuu]]s. Viljakandvus on rikkalik ja sagedane, meie tingimustes kannab käbisid peaaegu igal aastal, seemnete idanevus on kuni 50 %. Väga populaarsed on ka kanada kuuse kultivarid, mida kasvatatakse meie koduaedades.
 
== Viited ==
88. rida ⟶ 133. rida:
 
== Kirjandus ==
* V. Hainla ja U. Valk ''"Eestis kasvavad kuused'',". [[Tartu]], [[1961]].
* [[Endel Laas]]. ''"Dendroloogia'',". [[Tallinn]], [[1987]].
* [http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm USDA forest service: ''White spruce'']
 
== Välislingid ==