Kivu järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
| keskmine_sügavus = 240 m
| suurim_sügavus = 480 m
| vee_maht = 500 km
}}
'''Kivu järv''' asub [[Aafrika]] idaosas [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] ja [[Rwanda]] piiril. [[Järv]]est voolab välja [[Rusizi]] jõgi, mis ühendab seda [[Tanganjika järv]]ega. ▼
[[Pilt:Rwanda kaart.png|thumb|left|Kivu järv Rwanda kaardil]]▼
▲'''Kivu järv''' asub [[Aafrika]] idaosas [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] ja [[Rwanda]] piiril.
[[Järv]]est voolab välja [[Rusizi]] jõgi, mis ühendab seda [[Tanganjika järv]]ega. Sealt toimub väljavool omakorda [[Lukuga]] jõe kaudu [[Kongo jõgi|Kongo jõkke]] ja lõpuks [[Atlandi ookean]]i.
Kivu järv on 89 km pikk ja 48 km lai, tema pindala on 2700 km². Järve nõgu asub [[riftiorg|riftiorus]], merepinnast 1460 m kõrgusel. Järve suurim sügavus on 480 meetrit, millega ta on maailmas 15. kohal, ja keskmine sügavus 240 m. Järve maht on 500 km³. Tema [[valgla]] suurus on 7000 km². Järve ei suubu suuri jõgesid <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 116</ref>.
▲[[pilt:Lake Kivu shore at Gisenyi.jpg|thumb|left|Kivu järve rannik Gisenyi lähedal]]
Järves on Kongo DV-le kuuluv 70 km pikkune ja 340 km² suurune [[Idjwi saar]]. See on pindalalt maailma 10. [[järvesaar]].
▲[[pilt:LakeKivu satellite.jpg|thumb|left|Kivu järve sateliidipilt]]
Järve kaldal asub [[Virunga rahvuspark]].
Suurtest linnadest asuvad Kivu järve kaldal [[Põhja-Kivu]] pealinn [[Goma]] ja [[Lõuna-Kivu]] pealinn [[Bukavu]]. <ref name=SMA/>
▲[[Pilt:Rwanda kaart.png|thumb|left|Kivu järv Rwanda kaardil]]
Esimene eurooplane, kes järveni jõudis, oli krahv [[Adolf von Götzen]] [[1894]].
Järve lähedal oli [[Esimene Kongo sõda|Esimese]] ja [[Teine Kongo sõda|Teise Kongo sõja]] ning [[Rwanda genotsiid]]i tallermaa. Paljud hukkunud visati järve.
== Plahvatusohtlikkus ==
Kivu järv on üks kolmest teadaolevast [[plahvatav järv|plahvatavast järvest]] maailmas. Teised kaks asuvad [[Kamerun]]is ja on märksa väiksemad. Kivu järve geoloogiline ajalugu näitab, et järvest on [[elu]] mitu korda kadunud. Seda protsessi käivitav sündmus on teadmata, aga arvatakse olevat [[vulkaan]]iline. Järves on lahustunud 65 km³ [[metaan]]i ja kui selle saaks ühe aasta jooksul ära põletada, annaks see kogu selle aja jooksul energist keskmiselt 100 GW. Lisaks on järves lahustunud 256 km³ [[süsihappegaas]]i. Plahvatuse korral vabaneb kogu see energia väga lühikese aja jooksul ja lisaks tohutule hulgale mürgistele gaasidele tekib järves [[tsunami]]. Kuna järve kaldal asub suuri linnu, siis oleks tulemus [[katastroof]]iline. Kui [[1986]] plahvatas 1,8 km² suurune [[Nyos]]i järv, mille kaldal pole inimasulaid, hukkus ometi 1700 inimest ja 3500 karilooma. Enamik neist ei hukkunud otseselt lööklaine ega tsunami tagajrjel, vaid [[lämbumine|lämbus]] hapnikuvaeseid gaase sisse hingates. Kivu järve plahvatuse korral võiks hukkunuid olla miljoni ringis.
Järvest on hakatud metaani tootma ja kasutama [[elekter|elektri]] tootmiseks, samuti [[pruulikoda]]des. Metaani tootmine on väga lihtne. Järves on metaan sügavates veekihtides suure surve all. Kui sealt vett välja pumbata, langeb selle rõhk oluliselt ja vees lahustunud gaasid tungivad mullidena ise pinnale. Ülejääva vee saab järve tagasi lasta ja see on täiesti puhas. Ühtlasi väheneb järve plahvatusohtlikkus. Peamine probleem on eralduvate gaaside eraldamine üksteisest, sest lisaks metaanile on järvevees lahustunud teisigi gaase, sealhulgas mittepõlev süsihappegaas ja põlev [[divesiniksulfiidhape]].
== Viited ==
<references/>
[[Kategooria:Rwanda järved]]
| |||