Selenge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
[[Baikal]]isse voolavast seest üle poole saabub järve Selenge kaudu. Baikalist voolab välja [[Angaraa]] ja Selenget on peetud Angaraa suurimaks lisajõeks. Angaraa suubub [[Jenissei]]sse ning just Selenge kaudu käib tee Jenissei suudmest kaugeima harujõe lähteni.
 
Selenge algab [[Ider Gol]]i ja [[Delger Mörön]]i jõe ühinemisel [[Hövsgöli ulussaimakk|Hövsgöli aimakis]]is. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 86</ref>
 
Ider Gol algab [[Dzavhan]]i ulussistaimakist [[Tarvagataj ahelik]]u kõrgeima, 3227 m kõrguse mäe [[jalam]]ilt ning voolab algul läände, siis põhja ja siis itta. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv [[Tšuluut]]. <ref name=SMA/>
 
Delger Mörön algab Hövsgöli ulussistaimakist [[Ulaan Tajga]] kõrgeima, 3351 m kõrguse mäe jalamilt ning voolab algul peamiselt lõunasse (lühikest maad Venemaa piirijõena), siis peamiselt kagusse, läbides ka ulussiaimaki keskuse [[Mörön]]i. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv [[Tesijn gol]]. <ref name=SMA/>
 
Selenge voolab ülemjooksul itta, ületab [[Bulgani ulussaimakk|Bulgani aimaki]]i piiri ning temasse suubuvad paremalt [[Hanuj gol]] ja vasakult [[Egijn gol]]. Pärast [[Ingettolgoj]] läbimist pöördub ta kirdesse, jõuab [[Darhan-Uul]]i ulussiaimaki ja hiljem [[Venemaa]] piirile. Piiril suubub temasse paremalt suurim lisajõgi [[Orhon]], mis on [[Selenge ulussaimakk|Selenge aimaki]]i piirijõgi, ja ühinemiskohas asub Selenge ulussiaimaki halduskeskus [[Sühbaatar]]. Venemaal voolab ta algul põhja, kus temasse suubuvad vasakult [[Džida]] ja [[Temnik]], siis kirdesse, kus temasse suubuvad paremalt [[Tšikoi]], [[Hilok]] ja [[Uda]]. Uda suudmes asub Burjaatia pealinn [[Ulan-Ude]]. Seal pöördub jõgi algul põhja ja siis läände, läbib [[Selenginsk]]i ning suubub Baikalisse, moodustades 680 km² suuruse [[delta]]. <ref name=SMA/>
 
Alates Sühbaatarist kuni Selenginskini kulgeb jõe lähedal, peamiselt otse jõeorus [[raudtee]]. [[Maantee]] kulgeb jõele küllalt lähedal, aga enamasti siiski mitte jõeorus peaaegu jõe lähtest saadik, Mongoolias jõe vasakul kaldal, Burjaatias algul paremal, pärast vasakul kaldal. <ref name=SMA/>