Erinevus lehekülje "Antarktika" redaktsioonide vahel

Lisatud 123 baiti ,  10 aasta eest
P
robot lisas: ba, cu, cv, kk kustutas: ie; kosmeetilised muudatused
P (robot lisas: ba, cu, cv, kk kustutas: ie; kosmeetilised muudatused)
Antarktika kasutamist reguleerib [[1959]]. aastal [[Washington]]is sõlmitud [[Antarktika leping]] koos [[1991]]. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, [[maavara]]de [[kaevandamine]] jms pole aga lubatud. [[Antarktika leping]] jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping [[17. mai]]l [[2001]]. aastal.
 
== Kliima ==
Antarktika asub [[Antarktiline kliimavööde|antarktilises]] ja [[Lähisantarktiline kliimavööde|lähisantarktilises kliimavöötmetes]], seetõttu on talle iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike [[sademete hulk]]. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid.
 
=== Kliimadiagrammid ===
<gallery>
pilt:Presidente eduardo frei kliimadiagramm.png|<small>[[Presidente Eduardo Frei (polaarjaam)|Presidente Eduardo Frei polaarjaama]] kliimadiagramm</small>
</gallery>
 
== Eestlasi ja eestimaalasi Antarktikas ==
<small>Kogumiku “Nabakirjad”, Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi internetilehekülje andmed</small><ref>[[Allar Viivik]] [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=104515 “Valge manner jääb igavesti kutsuma.”] Õhtuleht, 31. märts 2001</ref>
 
* 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas [[Andres Tarand]], hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik.
 
* 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees [[Andres Sööt]]. Koos [[Mati Kask|Mati KaseKasega]]ga valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa".
 
* 1971-72 talvitus Molodjožnaja jaamas meteoroloog-aktionometristina [[Jaak Lembra]]. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana [[Leo Saul]].
* 1971-72 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes [[Enderby maa|Enderby]] ja [[Mac Robertsoni maa]] piirkonnas [[Jüri Martin]].
 
* Ainsa eestlastena on neli korda Antarktikas talvitunud [[Vello Park]]. 1972-74 oli ta Molodjožnaja jaamas meteoroloog, 1975-77 ja 1977-79 [[Mirnõi jaam|MirnõiMirnõis]]s aerometeoroloog ning 1981-83 [[Vostok (polaarjaam)|VostokVostokis]]is meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta. Kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest [[Tööpunalipu orden]]i.
 
* 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf [[August Loopmann]].
* [[21. jaanuar]]il [[1996]]. a. seilas [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] poolt Kanada polaarturismi firmale "Marine Expeditions" renditud ökoturismilaev "[[Livonia (laev)|Livonia]]" [[Marguerite'i laht|Marguerite'i lahele]], Antarktika lähedal, sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimeseks [[Eesti lipp|Eesti lipu]] all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel [[lõunapolaarjoon]]e taga. Kapteni teadusabina naases Antarktikasse Vello Park[http://www.reisijutud.com/node/481], laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.<ref>[[Rein Vahisalu]] [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>
 
== Vaata ka ==
* [[Antarktis]]
* [[Antarktika leping]]
* [[Antarktika laam]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]] "Nabakirjad" (Sarjast "Maailm ja mõnda"), Olion 1992
* [[Rein Vahisalu]] "Laevaarstina Antarktikas", BNSi kirjastus 1998, ISBN 99858830559985-883-05-5
* [[Rein Vahisalu]] "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas", Varrak 2004, ISBN 99853083609985-3-0836-0
 
== Välislingid ==
* [http://www.ats.org.ar/treaty.htm Antarktika lepingu tekst]
* [http://www.cep.aq/apa/legal_docs/protocolintro.html Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli tekst]
* [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/antarktika.htm Enn Kaup: Eestist pärit Antarktika uurijatest] Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31kd. 1998, lk.117-138
* [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel287_280.html Enn Kaup: Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad] Eesti Loodus 02-03/2003
* [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/polaarklubi.htm Enn Kaup: Polaarklubi ja Eesti polaarfond]
 
{{commons|Category:Antarctica|Antarktika}}
 
[[Kategooria:Antarktika| ]]
 
{{Link FA|ru}}
 
{{Link FA|af}}
{{Link FA|ms}}
{{Link FA|de}}
{{Link FA|en}}
{{Link FA|lmo}}
{{Link FA|ms}}
{{Link FA|pt}}
{{Link FA|ru}}
 
[[ba:Антарктика]]
[[be:Антарктыка]]
[[bg:Антарктика]]
[[cv:Антарктика]]
[[en:Antarctic]]
[[hy:Անտարկտիկա]]
[[kk:Антарктика]]
[[ie:Antarctic]]
[[mr:अंटार्क्टिक]]
[[ja:南極]]
[[ru:Антарктика]]
[[sq:Antarktis]]
[[cu:Антарктїка]]
[[uk:Антарктика]]
[[yo:Antarctic]]
269

muudatust