Arutelu:Feodalism: erinevus redaktsioonide vahel

Lapsed mängivad sõda. Ja on sõdalased. Sõjakuse lustist. Barbaritel oli veel sõdimiseks lusti... Rooma juba raukadest tülpinud sõjardite vastu. Eluaeg sadulas oldud... Dilectonius. Ratsaväelase lohiseval sammul valge vereva ääristusega kitoon õlgadel. Aastad läksid ja sõjakast noorukist sai mees, turva ja kindlust pakkuv naisele kellega ta end asemel sidus. Asetuses... Sõjamees kindlustamas aset. Aatemees. Aga pere kasvab ja raha on vaja, suud on toita, värvukesed laulavad suud ammuli, emakeel tahab rääkimist, muidu ei kasva. Saabki sõjamehest pere-mehest palgasõdur. Peaasi et palk jookseks. Küll omasuguste peremeestega saab kokku rääkida ja sõdimist näidelda. Kõik on õige! Aeg aga läheb ja sõdimine läheb aina karmimaks, aastad ka kukil. Juba tuleb ilma palgatagi sõdurita sõdida, et vähemalt püstigi seista. Idee! Lapselastele anda. Ideoloogias, diskursuses. Muinasjutt, müüt, absoluut ja mõõt. Miks ja milleks! Meie! Mina ristin sind sõduriks Issanda viinamäele! Ja lõpuks kui kõik kulupäiseks on kulunud ja ainult vanad refleksi veel igahommikul sadulasse ajavad. Sõjatöö teha. Oma lõutäis ära haugata ja haukuda. Sõjardi tarkus: vastu lõugu neile! Ratsaväelase lohiseval sammul... Jeshuad kohtama. Viimsel päeval. Oh isa, mu isa, mu isamaa. Maa pole siit ilmast...