Hilisantiikaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Ivo Vahur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
 
 
==Hilisantiigi määratlusi==
 
Hilisantiigi ajaline piiritlemine Lääne- ja [[Ida-Euroopa]] jaoks on erinev. Ajaloolase [[Peter Brown]]i järgi on see ajavahemik alates teisest kuni kaheksanda sajandini (Bütsantsis).
18. rida:
 
 
==Hilisantiigi algus==
 
==Hilisantiigi algus==
 
===Kliima===
 
Klimaatiliselt seostub hilisantiigi algus Rooma Aja Kuuma (Optimum) Aja (200e- ...) lõppemisega. Kahjuks pole selle lõpuga seotud ajas kokkuleppele jõutud. Välja on pakutud aega 50p ja 300p. Aastat 450. on peetud juba järgneva külma aja alguseks. Aastal 83p asus Rooma limes’e ehitamisele ja üleminekule kaitseseisundisse. 98–117 oli Rooma oma võimsuse tipul (suurim ulatus). Peale seda asus ta kaitse- ja rahupoliitikale.
 
 
==Järgnevale ajale aluse pannud pöördsündmused==
 
Hilisantiik muutub tervikuna hõlmatavaks ja mõistetavaks seoses 2. sajandi lõpuga:
28. rida ⟶ 32. rida:
1) eelneva vallutuste lakkamise tõttu oli Rooma suurorjandusele tuginev majandus (sõdades saadi orje) sattunud kriisi. Valitud ametkonna oli asendanud väljaõppe saanu. Ametid olid muutunud müüdavaks. Ohutus teedel ja meredel oli asendumas ohjeldamatu teeröövlite ja [[piraat]]ide tegevusega.
 
2) kriisi lahendada püüdmisega algas dominaadini viinud protsess. [[193]]. sai võimule provintsist pärinev senati võimu kärpinud Severuste dünastia. Aitasid kaasa provintside esiletõusule ([[212]]. said kõik Rooma riigi elanikud – provintsiaalid – ta kodanikeks). Soodustasid ida religioone. Hilis antiigile omase dominaadini viinud lugu algas nendepoolse senati võimu piiramisega. [[220]]. järel kujundati õukonnatseremonaali, milles keiser ametlikult samastati või seostati mõne jumalusega (dominus).
 
3) 193. algas mitteroomlaste armeesse võtmine. Kogu järgnev läänepoolne Rooma hilisantiik seostub barbarite järk-järgulise Rooma ülevõtmise ja selle kokkuvarisemisega. Alates armeesse võtmisest sõdurkeisritega seotud anarhia perioodile, Rooma piirialadel föderaatideks saamiseni, siis Rooma aladele tungimisega ja seal föderaatideks saamiseni, sealt juba omariikluste loomiseni, siis keisrivõimu lõpetamisele, lõpuks ka Rooma haldusest loobumiseni ja senise hariduse andmise hääbumisele ka [[Itaalias]].
36. rida ⟶ 40. rida:
 
 
=Rooma dominaadi tekkimine ja kadu=
==Hilisantiik germaani hõimude juures==
 
Hilis antiigile omase dominaadini viinud lugu algas Severuste poolse kriisist väljumiseks vaid Rooma linna ja Itaalia huve väljendava senati võimu piiramisega. Kaugete provintsideni ulatumiseks kujundati [[220]]. järel välja õukonnatseremonaal, milles keiser ametlikult samastati või seostati mõne jumalusega (dominus). 270-275 võimulolnud keiser Aurelianus püüdles absolutistliku riigiühtsuse poole halduses, sõjaväes ja kultuses. Esimene keiser, kes kandis peas diadeemi ja kuldseid, juveelidega kaunistatud rüüsid ning nimetas end müntidel tiitliga dominus et deus. 274 kuulutas Sol Invictus (sünnipäev 25.XII) kõrgeimaks riigijumalaks. Keiser võttis endale ülempreestri (pontifex maximuse) nime ja rolli, mille peale läänepoolse keisrivõimu lõpu võttis selle üle paavst. Keiser Diocletianus (284-305) viis riigi allakäigust päästmiseks läbi põhjalikud riigireformid. 297 loodi ametnike riik: sõjalis-bürokraatlik absoluutne monarhia – dominaat. Vabad maaharijad muudeti kolonaatideks, kes rentisid maavaldajatelt maad. Maksureformi käigus seoti talupojad nende poolt haritava maa külge. Kõiki sõdureid kohustati keisrile ohverdama. Dominaat sai oma täieliku kuju kristluse vastuvõtnud Constantinuse ajal. Alles kristlus tagas Roomale senise uskude, keisrite ja jumalate paljususe asemel ainsa ja järjepideva ainujumaluse. Just ainus, algul mitte jõuga pealesurutud, autoriteedina võetav ideaal suutis olla mõistetav nii Rooma barbariseerunud armeele kui ka selle kirjule elanikkonda.
 
 
 
==Hilisantiik germaani hõimude juures==
 
Germaani hõimudest seostuvad hilisantiigiga [[gootid]] (etniliselt kirju kogum erinevaid rahvaid). 2. sajandi lõpus asusid nad elama Musta mere rannikule. [[2.s. Musta mere rannikule. gootidest (etniliselt kirju kogum erinevaid rahvaid) 230 paiku rajasid Lõuna-Venemaal riigi. 238 tungisid Möösia provintsi. Rooma maksis neile tribuuti. 332 said läänegootidest Rooma föderaadid. 341]]. järel tõlkis goot Wulfila (311-383) piibli läänegooti keelde luues selleks ka tähestiku. Tema rajatud kirik (omakeelne kirikuteenistus, kleerus teenis hõimu, kuningas oli kirikujuht) levis kiirelt gooti hõimude hulgas. See kristluse vormi mõisteti 2. oikumeenilisel kontsiilil (381) hukka. Selle gooti "ariaanluse", ehk täpsemalt "homoiuusliku" kristluse, võtsid 4.-6. sajandil vastu kõik idagermaani hõimud. Germaanlikke maakirikuid omavahel ühendav side oli Wulfila piiblitõlge, tänu millele on gooti keel ainus tänaseni tuntud idagermaani keel. Just gootid olid need, kes 410 esimesena rüüstasid peale lepingust mittekinnipidamist Rooma linna. HilisantiikHilisantiigi lõpuajal oli Itaalias idagootide riik, mis säilitas veel kohaliku vana Rooma halduse, lasi jätkuda Rooma senati tööl, senisel hariduse andmisel ja teatrietendustel. Varakeskaeg algus on seotud ka nii idagootide riigi lõpuga, kui katoliku usu vastuvõtnud frankide esiletõusuga. Katoliiklus tagas frankidele kirku ja kohalike toetuse. Antiiki kui paganlusse suhtunud ariaanlikest germaanlastest ümbritsetud katolikule kirikule, andis see tagasi tulevikulootuse.
 
Germaani hõimudest seostuvad hilisantiigiga [[gootid]] (etniliselt kirju kogum erinevaid rahvaid). 2. sajandi lõpus asusid nad elama Musta mere rannikule. [[341]]. järel tõlkis goot Wulfila (311-383) piibli läänegooti keelde luues selleks ka tähestiku. Tema rajatud kirik (omakeelne kirikuteenistus, kleerus teenis hõimu, kuningas oli kirikujuht) levis kiirelt gooti hõimude hulgas. See kristluse vormi mõisteti 2. oikumeenilisel kontsiilil (381) hukka. Selle gooti "ariaanluse", ehk täpsemalt "homoiuusliku" kristluse, võtsid 4.-6. sajandil vastu kõik idagermaani hõimud. Germaanlikke maakirikuid omavahel ühendav side oli Wulfila piiblitõlge, tänu millele on gooti keel ainus tänaseni tuntud idagermaani keel. Just gootid olid need, kes 410 esimesena rüüstasid peale lepingust mittekinnipidamist Rooma linna. Hilisantiik lõpuajal oli Itaalias idagootide riik, mis säilitas veel kohaliku vana Rooma halduse, lasi jätkuda Rooma senati tööl, senisel hariduse andmisel ja teatrietendustel. Varakeskaeg algus on seotud ka nii idagootide riigi lõpuga, kui katoliku usu vastuvõtnud frankide esiletõusuga. Katoliiklus tagas frankidele kirku ja kohalike toetuse. Antiiki kui paganlusse suhtunud ariaanlikest germaanlastest ümbritsetud katolikule kirikule, andis see tagasi tulevikulootuse.
 
=Kristluse osa hilisantiigis=
 
{{Link FA|de}}