Louis Rwagasore: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
Ta õppis [[1956]]. aastast mõnda aega [[Antwerpen]]is [[ülikool]]is [[Institut Universitaire des Territoires d'Outre-Mer]], kuid pöördus [[1958]] [[Ruanda-Urundi]]sse tagasi iseseisvusvõitlust pidama. Ta rajas kooperatiive majandusliku iseseisvuse kindlustamiseks, kuid Belgia keelustas need [[1958]].
 
Aastal [[1958]] oli Rwagasore koos [[Paul Mirerekano]] ja [[Thaddée Siryuyumusi]]ga rahvusliku poliitilise liikumise [[UPRONA]] kaasasutaja, 1959. aastat selle kindralnõunikpeanõunik. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas, kes oli [[8. veebruar]]il 1960, peagi pärast Kongo iseseisvumist, kuulutanud end väljaspool parteipoliitikat seisvaks, tundes end Aafrikas levivast rahvuslusest ohustatuna, ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras [[21. veebruar]]il [[1959]] isa ta [[Butanyerera]] pealikuks ([[Buyenzi-Sud]]i ülempealikuks; praeguses [[Ngozi provints]]is) [[Nduwumwe]] surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda üleriikliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske [[Kongo DV peaminister|Kongo DV peaministri]] [[Patrice Lumumba]]ga, kes oli rahvusülese [[Kongo Rahvuslik Liikumine|Kongo Rahvusliku Liikumise]] esimees. (Ka [[Paul Mirerekano oli Lumumbaga lähedalt seotud.) Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus [[hutud]]el, [[tutsid]]el ja [[batvad|batvatel]] oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli [[tutsid|tutsi]], oli abielus [[hutud|hutuga]], mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. Partei legaliseeriti [[7. aprill]]il [[1960]]. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), 14.–20. märtsil [[1960]] nõudis Rwagasore, kes oli kongressi esimees, Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. (Kuningas [[Mwambutsa IV]] kuulutas sel puhul uuesti, et ta on väljaspool parteipoliitikat.) [[Kodanikuallumatus]]e üleskutsete pärast pandi ta kuberner [[Jean Paul Harroy]] nõudel [[koduarest]]i, kus ta viibis [[27. oktoober|27. oktoobrist]] kuni [[9. detsember|9. detsembrini]] [[1960]], kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik [[Baranyanka]] poegade juhtimisel ka [[Kristlik-Demokraatlik Partei]], mis võitiski valimised.
 
ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel [[18. september|18. septembril]] [[1961]] sai UPRONA eesotsas Rwagasorega, kes oli kujunenud rahvusliku ühtsuse sümboliks, 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud [[Ühisrinne]] kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti [[28. september|28. septembril]] [[Thaddée Siryuyumusi]]. Rwagasore nimetati [[29. september|29. septembril]] peaministriks, et ta moodustaks valitsuse. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle [[Joseph Cimpaye]]lt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai [[Pierre Ngendandumwe]]. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka [[Burundi Krooninõukogu]] esimeheks.