Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Aastal [[1958]] oli Rwagasore koos [[Paul Mirerekano]] ja [[Thaddée Siryuyumusi]]ga rahvusliku poliitilise liikumise [[UPRONA]] kaasasutaja. Eesmärgiks seati maa iseseisvumine. Et poeg ei tegeleks erakonnapoliitikaga, mis pole kuninglikule perekonnale kohale (Belgia võimud ja ka kuningas ei soosinud tema poliitilist tegevust), määras isa ta [[Butanyerera]] ([[Buyenzi-Sud]]) [[pealik]]uks [[Nduwumwe]] surmaga vabanenud kohale, kuid Rwagasore loobus sellest ametist, et tegelda rahvusliku poliitikaga. Ta võttis ühendust värske [[Kongo DV peaminister|Kongo DV peaministri]] [[Patrice Lumumba]]ga, kes oli rahvusülese [[Kongo Rahvuslik Liikumine|Kongo Rahvusliku Liikumise]] esimees. Ka Rwagasore püüdis luua rahvusülest parteid, kus [[hutud]]el, [[tutsid]]el ja [[batvad|batvatel]] oleks ühesugused õigused. Rwagasore, kes kuningliku perekonna liikmena oli [[tutsid|tutsi]], oli abielus [[hutud|hutuga]], mistõttu temast loodeti tutside ja hutude vahelise silla rajajat. UPRONA esimesel kongressil, mille deviis oli "Imana, Umwami, Uburundi" (Jumal, kuningas, Burundi), märtsis [[1960]] nõudis ta Burundi täielikku iseseisvust ning kutsus rahvast üles boikoteerima Belgia kauplusi ja keelduma maksude maksmisest. [[Kodanikuallumatus]]e üleskutsete pärast pandi ta kuberner [[Jean Paul Harroy]] nõudel [[koduarest]]i, kus ta viibis [[27. oktoober|27. oktoobrist]] kuni [[9. detsember|9. detsembrini]] [[1960]], kohalike valimiste kampaania ajal ja järel. Et UPRONA edu novembri keskel toimunud valimistel ära hoida, asutati pealik [[Baranyanka]] poegade juhtimisel ka [[Kristlik-Demokraatlik Partei]], mis võitiski valimised.
 
ÜRO järelevalve all toimunud koloonia Seadusandliku Kogu valimistel [[18. september|18. septembril]] [[1961]] sai UPRONA eesotsas Rwagasorega 80% häältest (64 kohast võideti 58, 20 saadikukohta läks hutudele), Belgia võimude toetatud [[Ühisrinne]] kaotas. Seadusandliku Kogu esimeheks valiti [[28. september|28. septembril]] [[Thaddée Siryuyumusi]]. Rwagasore nimetati [[29. september|29. septembril]] peaministriks. Tal oli mandaat valmistada maa ette iseseisvuseks. See oli viimas hutude ja tutside vahelisele leppimisele. Ta sai Burundi esimeseks rahva valitud peaministriks ning võttis võimu üle [[Joseph Cimbaye]]lt. Asepeaministriks ja rahandusministriks sai [[Pierre Ngendandumwe]]. Riigikaitse jäi Belgia võimude kätte. 29. septembril 1961 nimetati Rwagasore ka [[Burundi Krooninõukogu]] esimeheks.
 
Kaks nädalat hiljem, 13. oktoobril 1961 mõrvati Rwagasore dinee ajal [[Hotel Tanganyika]]s. Tapja oli Kreeka kodanik [[Georges Kageorgis]], väidetavalt [[palgamõrvar]], kes täitis [[Kristlik-Demokraatlik Partei|Kristlik-Demokraatliku Partei]] tellimust. Selle tapmise asjaolud jäid ebaselgeks. Kageorgis mõisteti [[2. aprill]]il [[1962]] surma ja lasti [[30. juuni]]l 1962 maha. [[15. jaanuar]]il [[1963]] poodi Rwagasore mõrva tellijad, sealhulgas pealik [[Baranyanka]] pojad [[Ntindedereza]] ja [[Birori]].
 
==Välislingid==
*[www.youtube.com/watch?v=5M8XsT-adRs Intervjuu pärast valimisvõitu]
*[www.youtube.com/watch?i=T_1yJmBCpQ Laul ja pildid]
*[http://homepage.mac.com/trondsc/Burundi/History/1.Dates.html Foto]
*[http://homepage.mac.com/trondsc/Burundi/History/3./LeRoi.html Foto (19, vasakult esimene)]