Vikipeedia

Püha Anna orden: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
'''Püha Anna orden''' ([[vene keel]]es ''Императорский орден Святой Анны'', [[saksa keel]]es ''Orden der Heiligen Anna'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] autasu.
 
== Ajalugu ==▼
Ordeni kavaleri staatus oli asutamisel [[Schleswig-Holstein-Gottorp]]i hertsogite ning hiljem [[Vene keiser|Vene keisritrooniga]] seotud [[Holstein-Gottorp-Romanov|Holstein-Gottorp-Romanovite]] dünastilise autasu.
Ordeni asutas [[Holstein-Gottorpi hertsog]] [[Karl Friedrich (Holstein-Gottorp)|Karl Friedrich]] [[14. veebruar]]il [[1735]] oma surnud naise, [[Peeter I]] tütre [[Anna Petrovna]] auks. [[1797]] lisas [[Vene tsaar]] [[Paul I]] Püha Anna ordeni Venemaa autasude süsteemi. Ordeni statuut kinnitati [[1829]].▼
 
▲Ordeni asutas [[Holstein-Gottorpi hertsog]] [[Karl Friedrich (Holstein-Gottorp)|Karl Friedrich]] [[14. veebruar]]il [[1735]] oma surnud naise, [[Peeter I]] tütre [[Anna Petrovna]] auks. [[1797]] lisas [[Vene tsaar]] [[Paul I]] Püha Anna ordeni Venemaa autasude süsteemi. Ordeni statuut kinnitati [[1829]].
 
Püha Anna ordeni kaitsepühkuks sai naisprohvet [[Püha Hanna]], [[Penuel]]i tütar ([[Luuka evangeelium|Luuka]] 2:36). Ordeni [[deviis|deviisiks]] on "Amantibus Justitiam, Pietatem, Fidem" (''"Ausust, vagadust ja ustavust armastavatele"''). Nende sõnade esimestest tähtedest koostatud abreviatuur (A.I.P.F.) oli mitmetähenduslik – lisaks nimetatud deviisile viitas see samaaegselt ka [[Anna Petrovna]]le ([[ladina keel]]es ''Anna Imperatoris Petri Filia'').
 
Kuni [[1797]] aastani olid ordeni suurmeitriteks T.K.K. [[Peeter III]] ja edasi tema poeg, hertsog [[Paul I|Paul]] peeti ordenit [[Venemaa]]l siiski välismaiseks. [[5. aprill]]il [[1797]], pärastlisas troonile asumist lisasvastne [[VeneVenemaa keiser]] [[Paul I]] ordeni Venemaa autasude süsteemi, paiknedeskus see oli esialgu tähtsuselt viimasel kohal. Hiljem asetus tema järele veel [[Püha Stanislavi Keiserlik ja Tsaarlik orden]].▼
▲== Ajalugu ==
▲Kuni [[1797]] aastani olid ordeni suurmeitriteks T.K.K. [[Peeter III]] ja edasi tema poeg, hertsog [[Paul I|Paul]] peeti ordenit [[Venemaa]]l siiski välismaiseks. [[5. aprill]]il [[1797]], pärast troonile asumist lisas [[Vene keiser]] [[Paul I]] ordeni Venemaa autasude süsteemi, paiknedes esialgu tähtsuselt viimasel kohal. Hiljem asetus tema järele veel [[Püha Stanislavi Keiserlik ja Tsaarlik orden]].
 
Alates Veebruarirevolutsioonist[[Veebruarirevolutsioon]]ist jagas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] teenete eest väliselt sarnaseid kuid juba uue nimega (Püha Anna Orden) teenetemärke.
 
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i lõpetati [[1917]]. aastal [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Venemaa Kesktäitevkomitee]] [[dekreet|dekreediga]] nii Keiserliku Püha Anna ordu tegevus kui ka Ajutise Valitsuse teenetemärkide väljastamine Venemaal.
 
Keiserlik Püha Anna Ordu tegutseb tänini [[Holstein-Gottorp-Romanovid|Holstein-Gottorp-Romanovite]] [[dünastiline ordu|dünastilise orduna]]. Suurmeistri kohuseid täidab T.K.K. suurvürstinna [[Maria Vladimirovna]] kui perekonnapea ja trooninõudleja.
 
== StatuudStatuut ==
Ordeni aupäevaks määrati [[3. veebruar]] [[1797]] aasta. Korralduse kohaselt kinnitati tseremooniate pidamiseks [[Pühade Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik]] [[Sankt Peterburg]]i [[Liteinõi linnaosa]]s. Kavaleride rõivastus koosnes peamiselt punasest, taftiga[[taft]]iga vooderdatud sametkeebist ning sulgede ja pealeõmmeldud ristiga punasest velvetist[[velvet]]ist peakattest. Pärast kavaleri surma oli pärijatel kohustus väljaantud ordeni tunnusmärgid [[Venemaa Ordenite Kapiit]]lile tagastada.
 
Püha Anna ordeni uued statuudid kinnitati [[14. aprill]]il [[1829]] ja [[22. juuli]]l [[1845]] ning veel [[1847]] ja [[1874]] aastal.
34. rida ⟶ 32. rida:
Püha Anna ordeniga autasustati laia ringi [[riigiametnik]]ke ja [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. Läbi aegade pälvis Püha Anna ordeni sadu tuhandeid inimesi.
 
Esialgu tähendas Püha Anna ordeniga autasustamine ühtlasi pärilikku [[aadliseisus]]esse tõstmist. See kord muudeti ära [[1845]]. aastal. Edaspidi tõi päriliku aadliseisuse endaga üksnes Püha Anna ordeni 1.I järgugaklassiga autasustamine, ülejäänud järkudegaklassidega autasustamine tõi kaasa isikliku, mittepäriliku aadliseisuse. Täiendava erandi moodustasid kaupmehed ehk teisisõnu majandustegelased, samutining [[moslem]]id, kes ei saanud ühegi järguga autasustamise korral aadlikeks, vaid üksnes [[aukodanik]]eks.
 
[[1847]] hakati Püha Anna ordeniga autasustama riigiametnikke vähemalt 12 aastat kestnud laitmatu teenistuse eest vähemalt 8. klassi ametikohal, samuti sõjaväelasi vähemalt 8 aastat kestnud teenistuse eest vähemalt [[staabikapten]]i ametis.
41. rida ⟶ 39. rida:
 
== Teenetemärgi klassid ==
Esialgu puudusid ordenil klassid ning kavaleride arv oli piiratud 15 [[rüütel|rüütliga]], kes valiti isikute hulgast, kes olid vähemalt [[kolonelpolkovnik]]i auastmes.
 
T.K.K. [[Paul I]] jagas Püha Anna ordeni kavalerid kolme klassi. Lisaks neile põhiklassidele asutas ta ordeni kavaleride esimesele klassile täienduseks ordeni eriklassi – P.Püha Anna I klassi orden briljantidega. Madalaima, kolmanda klassi tunnuseks oli külmrelvale kinnitatav tunnusmärk, mida täiendas ordeni värvides portopee[[portupee]]. Samal ajal kaotati piirangud kavaleride arvule ning teenistusastmele.
 
T.K.K. [[Aleksander I]] asutas [[1815]] aastal ordeni kavaleridele neljanda klassi ning muutis ära briljantidega ordenimärkide jagamise VenamaaVenemaa kodanikele, asendades briljandid keisrikrooniga. Kroonid kui eritunnus kaotati [[1874]]. aastal.
 
== Eestlastest Püha Anna ordeni kavalerid ==
Ordeni kavaleride madalamatesse klassidesse on arvatud hulgaliselt hilisemaid Eesti Vabariigi ohvitsere ja ka mõningane hulk tsiviilametnikke. OlguAutasustatue siinkohalhulka nimetatudkuulusid näiteks [[Peter Kann]] (St.A.O.IV IVklass; [[31. oktoober]] [[1914]]), [[Johann Laidoner]] (St.A.O.III IIIklass; [[1912]]), [[Jakob Hurt]] (St.A.O.III IIIklass) ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (St.A.O.III IIIklass; [[16. veebruar]] [[1876]]).
 
Eestlastest on ordeni I klassi kavaleriks saanud suurtükiväekindral [[Karl Reinhold Michael vonMihhail Masing]], dr. jur. [[Friedrich Fromhold Martens]], dr. [[Philipp Karell]] <ref>[[Martin Lipp]]: Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932</ref>, dr. [[Gustav Hirsch]]<ref>[[Martin Lipp]]: Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932</ref> jmt.
 
== Galerii ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Anna_orden"