Püha Anna orden: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Ordeni asutas [[Holstein-Gottorpi hertsog]] [[Karl Friedrich (Holstein-Gottorp)|Karl Friedrich]] [[14. veebruar]]il [[1735]] oma surnud naise, [[Peeter I]] tütre [[Anna Petrovna]] auks. [[1797]] lisas [[Vene tsaar]] [[Paul I]] Püha Anna ordeni Venemaa autasude süsteemi. Ordeni statuut kinnitati [[1829]].
Püha Anna ordu kaitsepühkuks sai naisprohvet Püha Hanna, Penueli tütar (Luuka 2:36). Ordu [[deviis|deviisiks]] sai Amantibus Justitiam, Pietatem, Fidem ('ausust, vagadust ja ustavust armastavatele'). Nende sõnade esimestest tähtedest koostatud abreviatuur (A.I.P.F.) oli mitmetähenduslik – lisaks nimetatud deviisile viitas see samaaegselt ka Anna Petrovnale ([[ladina keel]]es Anna Imperatoris Petri Filia).
Esialgu puudusid ordul klassid ning ordu kavaleride arv oli piiratud 15 rüütliga, kes valiti isikute hulgast, kes olid vähemalt koloneli auastmes.
Ehkki kuni 1797 aastani olid ordu suurmeitriteks T.K.K. [[Peter III]] ja edasi tema poeg, hertsog [[Paul I|Paul]] peeti ordut Venemaal siiski välismaiseks. 5. aprillil 1797, pärast troonile asumist lisas Vene keiser Paul I ordu Venemaa autasude süsteemi. Siin paiknes ordu esialgu tähtsuselt viimasele kohale. Hiljem asetus tema järele veel Püha Stanislavi Keiserlik ja Tsaarlik ordu.
Ordu aupäevaks määrati 3 veebruar. 1797 aasta korralduse kohaselt kinnitati ordule tseremooniate pidamiseks Pühade Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik Sankt Peterburgi Liteinõi linnaosas. Kavaleride tseremoniaalne rõivastus koosnes peamiselt punasest, taftiga vooderdatud sametkeebist ning sulgede ja pealeõmmeldud ristiga punasest velvetist peakattest.
Püha Anna ordenit annetati 4 järgus ja 12 klassis.
| |||