Spartacus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
Ta ässitas [[Ori|orje]] [[mäss]]ule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.
 
Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul [[Vesuuv]]i mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale [[metsviinapuu]] väätidest redelidköisid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle [[Alpid]]e kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.
 
Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis.