Erinevus lehekülje "Parv" redaktsioonide vahel

Lisatud 1522 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: bjn:Lanting)
{{See artikkel| räägib ujuvvahendist; biooogiabioloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Parv (bioloogia)]].}}
[[Pilt:Raft-brixham-750pix.jpg|thumb|Lapsed sõitmas parvega]]
[[FilePilt:DSC00491-, Kon-Tiki Museum, Oslo, Norway Scandinavia.jpg|thumb|[[Balsapuu]]st Kon-Tiki parv [[Kon-Tiki muuseum]]is [[Oslo]]s]]
'''Parv''' on algeline, enamasti mingist [[vesi|veest]] kergemast (vees ujuvast) materjalist tehtud [[ujuvvahend]] ehk [[alus (laevandus)|alus]]. Parv on tasane, ilma [[laevakere]] ja [[kiil]]uta ning tavaliselt ilma [[mootor]]ita.
 
[[Jõgi|Jõel]] liigub parv peamiselt veega koos allavoolu. Paljusid parvi tõugatakse [[mõla]]ga põhjast. Parve võidakse ka [[aer]]udega sõuda. Keerulisematel parvedel võib olla suuna muutmiseks [[tüür]]. Jõge mööda sõites on parve keskmine kiirus 30–50 km päevas, aga soodsates oludes isegi üle 100 km.
Tänapäeval kasutatakse parvi [[palk]]ide edasitoimetamiseks veepinnal, mida kutsutakse ka (palgi)[[parvetus]]eks.
 
Oletatakse, et esimesi parvi kasutas inimene [[Kagu-Aasia]]st [[Austraalia]]sse liikumisel ca 40 kuni 50 tuhat aastat tagasi. <ref>[http://www.worldofboats.org/collection/view/98/19 World of Boats at Eyemouth ~ Browse the World of Boats Collection]</ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=2WY8AAAAIAAJ alates lk 68-st, "''Water Transport Origins & Early Evolution''". James Hornell]</ref>
<ref>[http://www.worldofboats.org/collection/view/98/19 World of Boats at Eyemouth ~ Browse the World of Boats Collection]</ref>
<ref>[http://books.google.ee/books?id=2WY8AAAAIAAJ alates lk 68-st, ''WATER TRANSPORT ORIGNS & EARLY EVOLUTION'' By JAMES HORNELL, F.L.S., F.R.AI.I.]</ref>
 
[[Vaheneremaad]]es tunti parvi juba [[ürgaeg|ürgajal]] pärijõge liiklemise vahendina. [[Kreeklased]], [[etruskid]] ja [[roomlased]] kasutasid parve ka mittelaevatavail veekogudel. [[Homeros]]el oli parv [[Odysseus]]e päästevahendina mõeldud isegi [[meresõit|meresõiduks]]. Antiikaegseid parvekirjeldusi ei ole säilinud. <ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 60</ref>
== Välislingid ==
<references />
 
Minevikus kasutati parvi [[palk (metsandus)|palkide]] edasitoimetamiseks veepinnal. Seda kutsutakse ka (palgi)[[parvetamine|parvetamiseks]]. Alates [[20. sajand]]i keskpaigast on palgiparvetamise ulatus ja tähtsus maailmas oluliselt vähenenud, kuid mitmel pool parvetatakse palke tänapäevani.
[[Kategooria:Veesõidukid]]
 
Parve ujuvuse suurendamiseks kasutatakse tänapäevastes parvedes [[pontoon]]e, [[õhkpadi|õhkpatju]] või [[polüstürool]]i. Parvesid kaetakse vahel vastupidavuse suurendamiseks mitmekihilise [[kumm]]iga.
<!-- interwiki -->
 
Parved võivad tekkida ka looduslikult. [[Ujuvsaar]]ed või vette kukkunud [[puutüvi|puutüved]] võivad [[tuul]]e ja [[hoovus]]te abil mööda [[meri|merd]] kanduda ja jõuda vedamise korral teiste saarte ja maadeni. Looduslike parvede abil on peamiselt [[selgrootud]], kuid ka [[kahepaiksed]], [[roomajad]] ja pisi[[imetaja]]d ning teised lennuvõimetud loomad suutnud koloniseerida palju saari.
 
== Viited ==
<references />
 
[[Kategooria:Veesõidukid]]
 
[[ar:طوف]]
26 916

muudatust