Michael Carrick: erinevus redaktsioonide vahel

Carricku jalgpalluri karjäär algas [[1998]]. aastal kuulsas West Hami noorteakadeemias. 1998-–99 hooajal võideti noortemeeskonnaga FA noortekarikas, kus ta aitas koos tulevase staari [[Joe Cole]]'iga klubi 9-–0 võiduni [[Coventry City]] üle ning lõi kaks väravat.

Carrick tegi oma debüüdi vahetusmängijana, asendades [[Rio Ferdinand]]i 3-–0 võidusvõidumängus [[Bradford City]] vastu augustis [[1999]]. Sellel hooajal oli ta kaks korda laenul: paarkaks kuud [[Swindon Town]]is ning kuu aega [[Birmingham City]]s. 2000-–01 hooajal sai ta mängimamängis hakata täishooaegatäishooaja.

2002-–03 hooaeg oli Carrickule kehv, sest enamus ajast oli ta vigastatud ning lõpuks langes West Ham esiliigasse. Ta otsustas siiski klubisse jääda ning mängis 2003-–04 esiliigas. Sel ajal olid mitmed klubid temast huvitatud, näiteks [[Portsmouth]], [[Arsenal FC|Arsenal]] ja [[Tottenham Hotspur]].

2004-–05 hooaja alguses läkssiirdus Carrick Tottenhami 2.75 miljoni naela eest, et ta saaks mängida Premier League'is. Järgmised kaks hooaega olid talle edukad ning peatreeneri Martin Joli abil saavutas Carrick Tottenhamis suure kuulsuse, mis hiljem viis arvamusteni, et ta läheblahkub [[Manchester United]]isse.

[[31. juuli]]l [[2006]] sõlmis Manchester United Tottenham Hotspuriga lepingu, et osta Michael Carrick. Esialgu lükati 10 miljoni naelane pakkumine tagasi, kuid hiljem ostis United mängija 18,.6 miljoni [[naelsterling|naela]] eest, mis on kalliduselt klubi 5. ost. Talle anti number 16 särk, mida eelnevalt oli kandnud kapten [[Roy Keane]].

Ta tegi oma liigadebüüdi 23. augustil 3-–0 võidumängus [[Charlton Athletic]]u vastu, sekkudes vahetusest. Ta sai vigastada oma algses debüüdis Porto vastu Amsterdami turniiril. Carrick alustas oma esimest mängu algkoosseisus [[Watford FC|Watford]]i vastu [[26. august]]il, mille United võitis 2-–1.

Carrick mängis peaaegu igas mängus Unitedi eest 2006-–07 hooajal. Ta sai ajutiselt vigastada detsembri lõpus 2006 ning tema keskvälja positsiooni võttis ajutiselt üle kas [[John O'Shea]] või [[Darren Fletcher]]. Ta lõi oma esimese värava 13. jaanuaril 2007 [[Aston Villa]] vastu ning United võitis 3-–1.

10. aprillil 2007 lõi Carrick kaks kaugväravat Meistrite Liiga veerandfinaalis [[AS Roma|Roma]] vastu ning United võitis uskumatult 7-–1.

[[Owen Hargreaves]]i ja [[Anderson]]i saabumisega Manchester Unitedisse mõistissattus Carrick, et temaCarricku algkoosseisu koht on ohusohtu. Ta sai vigastada oktoobris 2007, murdes oma küünarnuki Meistrite Liiga alagrupi mängus Roma vastu. Ta naasis väljakule 3. novembril 2007 Arsenali vastu, asendades Andersoni.

Carrick lõi oma 2007-–08 hooaja esimese värava 10. veebruaril 2-–1 kaotusmängus rivaali [[Manchester City]] vastu 90. minutil. Ta lõi oma teise värava 4-–1 võidus West Hami üle 3. mail.

18. aprillil 2008 sõlmis Carrick uue viie-aastase lepingu. Sama tegid ka Rio Ferdinand ja [[Wes Brown]]. Leping hoiab neid [[Old Trafford]]il 2013. aastani. Lepingning mis sõlmiti lõplikult 17. mail.

21. mail 2008 mängis Carrick Meistrite Liiga finaalis [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu, milemille United võitis 6-–5 penaltitega. Ta lõi penaltiseerias värava ning sai oma esimese Euroopa Meistrite Liiga võitjate medali.

1. novembril 2008 lõi Carrick oma esimese värava 2008-–09 hooajal [[Hull City]] vastu. Kaks nädalat hiljem lõi ta oma teise värava [[Stoke City]] vastu. 2009. aastal lõi ta värava 2-–0 võidumängus Portsmouthi vastu, sekkudes vahetusest. 13. mail lõi ta võiduvärava [[Wigan Athletic]]u vastu 86. minutil, mis tegi seisuks 2-–1 ning tähendas, et Unitedil oli vaid ühe punkti kaugusel Premier League võidust. 30. septembril 2009 lõi Carrick oma esimese värava 2009-10 hooajal 2-1 võidus [[VfL Wolfsburg]]i vastu.