Erinevus lehekülje "Litosfäär" redaktsioonide vahel

Lisatud 1985 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: nn:Litosfæren)
[[Pilt:Plates tect2 en.svg|right|222px|thumb|Litosfääri laamad.]]
'''Litosfäär''' ([[kreeka keel]]es λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on [[Maa (planeet)|Maa]] väline [[Tahkis|tahke]] [[kivim]]kest.
 
Litosfäär ja [[maakoor]] ei ole [[sünonüüm]]id, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa [[vahevöö]]st kuni [[astenosfäär]]ini. Litosfäär koosneb suurtest [[laam]]adest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, teistemoodustades suhtesvõi hävitades maakoort. Litosfääri all asub astenosfäär, moodustadesülemise juurdevahevöö vedelam, kuumem ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel [[maakoorrõhk|rõhul]]t: võilitosfäär hoopisjääb hävitadesjäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul ta [[deformatsioon|deformeerub]] [[elastsus|elastselt]] ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse [[rike (geoloogia)|rikked]], aga astenosfäär deformeerub [[plastsus|plastselt]] ja sel moel annab ülemiste kihtide survele järele. Astenisfäär ei jagune sedalaamadeks.
 
Litosfääri ülemist osa, milles kokkupuutel [[atmosfäär]]i, [[hüdrosfäär]]i ja [[biosfäär]]iga toimuvad [[keemiline protsess|keemilised protsessid]], mille tulemusena tekib [[muld]], nimetatakse [[pedosfäär]]iks.
[[Pilt:Plates tect2 en.svg|right|222px|thumb|Litosfääri laamad.]]
 
== Vaata ka ==
Litosfääri mõiste töötas välja [[USA]] geoloog [[Joseph Barrell]], kes suri [[1919]]. See kontseptsioon põhines suurte gravitatsioonianomaaliate olemasolul [[mandriline maakoor|mandrilises maakoores]], millest ta järeldas, et maakoores peab olema kõva ülemine kiht, mis saab voolata mööda pehmemat alumist kihti. Tema võttis kasutusele ka terminid "litosfäär" ja "astenosfäär". Kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] töötati välja [[laamtektoonika]]teooria, olid kõva litosfäär ja pehmem astenosfäär selles kesksel kohal.
*[[Pedosfäär]]
 
*[[Atmosfäär]]
Nagu maakoort, nii ka litosfääri on kaht liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud [[ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoorega]], ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega.
*[[Hüdrosfäär]]
 
*[[Biosfäär]]
Litosfääri paksus määratakse harilikult [[isoterm]]iga 1000 °C. Sellel temperatuuril hakkab [[oliviin]], mida peetakse vahevöö kõige nõrgemaks [[mineraal]]iks, [[viskoossus|viskoosselt]] deformeeruma. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50–100 km paks, aga [[ookeani keskahelik]]e all ei ole ta maakoorest paksem. Mandrilise litosfääri paksus on umbes 40–200 km, millest ülemised 30–50 km on maakoor. Maakoore ja vahevöö piiri, milleks on [[Mohorovičići eralduspind]], määrab muutus kivimite [[keemiline koostis|keemilises koostises]].
 
{{commons|Category:Structure of the Earth|Kategoora:Maa ehitus}}
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[ar:متكور يابس]]
27 525

muudatust