Vladimir Krjutškov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Vladimir Aleksandrovitš Krjutškov''' (Владимир Александрович Крючков; [[29. veebruar]] [[1924]] [[Tsaritsõn]] – [[23. november]] [[2007]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitik.
==Noorus==
Teise maailmasõja ajal töötas ta [[1941]]–1943 [[märkija]]na kaitsetööstuse ettevõttes Stalingradis. Aastatel 1943–1944 oli ta ÜLKNÜ KK komsorg ehitusväeosas [[Nižni Novgorod|Gorki]]s.
8. rida ⟶ 9. rida:
Aastal [[1946]] töötas ta rahva-[[uurija]]na Stalingradi Traktorozavodski rajoonis. Aastatel [[1947]]–1950 oli ta Stalingradi oblasti prokuratuuri uurimisosakonna [[prokurör]], [[1950]]–1951 Stalingradi Kirovi rajooni prokurör.
==Parteikarjäär==
Aastal [[1949]] lõpetas ta [[jurist]]i kvalifikatsiooniga Üleliidulise Juriidilise Kaugõppeinstituudi (''Всесоюзный заочный юридический институт'') ning [[1954]] NSVL Välisministeeriumi Kõrgema Diplomaatiakooli, kuhu ta oli astunud [[1951]]. aastal. Ta määrati 4. Euroopa osakonna kolmanda sekretäri ametikohale. Aastatel [[1955]]–[[1959]] töötas ta saatkonnas [[Ungari]]s, saatkonna kolmanda sekretärina. Tema ülemus
Hiljem töötas ta referendi ja sektorijuhatajana Ukraina Kommunistliku Partei (teistel andmetel NLKP) Keskkomitees ja [[1965]]–1967 NLKP sekretäri abina.
==Karjäär Riiklikus Julgeolekukomitees==
Aastal [[1967]] asus ta tööle [[KGB]]-sse. Tema isiklik number oli Е-104577. Kuni 1971. aastani oli ta KGB esimehe abi ning sekretariaadi juhataja. Aastatel [[1971]]–1974 oli ta KGB Esimese Peavalitsuse ülema esimene asetäitja. Aastal 1978 jõudis ta välja [[Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsus]]e ülema ([[välisluure]] ülema) ametikohani, kuhu ta jäi 1988. aastani. Sellel ametikohal ilmutas ta end hea organisaatorina. Tema juhtimise all muutus välisluure kõikehõlmavaks organisatsiooniks, kuid selle suur kasv tõi kaasa reakoosseisu kvaliteedi languse. Enamasti värvati seda partei liinis.
20. rida ⟶ 21. rida:
Krjutškov toetas avalikkuse ees [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]]i reforme. Ta intensiivistas KGB sõjalist ja [[majandusspionaaž]]i, esinedes samal ajal avaldustega KGB ümberstruktureerimisest eesmärgiga koondada tähelepanu kuritegevusele.
==1991. aasta Augustiputš==
[[Augustiputš]]i ajal [[1991]] osales ta [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riiklikus Erakorralise Seisukorra komitees]], mis püüdis Gorbatšovi kõrvaldada ja võimu üle võtta; teda peetakse putši tegelikuks juhiks. [[5. august|5.]]–[[17. august]]il viis ta läbi kohtumisi Komitee tulevaste liikmete vahel. [[17. august|17.]]–[[18. august]]i ööl kirjutasid Komitee liikmed alla dokumendile Gorbatšovi haigestumise ning riigis erakorralise seisukorra kehtestamise kohta. [[17. august|17.]]–[[19. august]]il hoiti lahinguvalmiduses KGB ning välisluure õppepolgu eriüksusi luureosakonna "С" käsutuses. [[20. august]]il pidid "[[Alfa]]" eriüksused ründama "[[Valge maja (Moskva)|Valget maja]]", kuid vastavat käsku ei antud. Oma osalemist putšis põhjendas Krjutškov katsega ära hoida NSV Liidu lagunemist.
| |||