Erinevus lehekülje "Mäginulg" redaktsioonide vahel

Lisatud 705 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
{{Taksonitabel
| nimi = Mäginulg
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Abies lasiocarpa|aasta=1998|ID=42289|IUCN_aasta=2010}}</ref>
| pilt = SubalpineFir 7458.jpg
| pildi_seletus = Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
| pildi_laius = 260px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''
| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''
| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''
| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond = [[Nulg]] ''Abies''
| liik = [[Mäginulg]]
| alamliik =
| binaarne = ''Abies lasiocarpa''
| binaarse_autor = (Hooker) Nuttall (1849)
| levikukaart = Abies lasiocarpa range.JPG
*''Picea bifolia'' (A. Murray bis) A. Murray bis <small>(1875)</small>
*''Picea lasiocarpa'' (Hook.) A. Murray bis <small>(1875)</small>
*''Pinus lasiocarpa'' Hook. <small>(1838)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648400| Pealkiri = Conifer database: "''Abies lasiocarpa''". | Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 24.08.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
'''Mäginulg''' (''Abies lasiocarpa'') on [[igihaljusmännilised|igihaljasmänniliste]] [[okaspuusugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nulg|nulu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnastperekonda]] kuuluv [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]].
 
==Teisendid==
 
Liigil eristatakse kahte teisendit:
*''Abies lasiocarpa'' var. ''lasiocarpa'' ehk tüüpteisend kasvab [[Alaska]]sl, [[Kanada]] idaosas ja [[USA]] kirdeosas.
*''Abies lasiocarpa'' var. ''arizonica'' ehk '''korginulg''' kasvab levila lõunaosas [[USA]]-s [[Colorado]], [[New Mexico]] ja [[Arizona]] osariigi mägedes.
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Abies lasiocarpa youngcones.jpg|left|thumb|Noored käbid]]
[[Pilt:Abies lasiocarpa arizonica3.jpg|left|thumb|Korginulu tüvi]]
Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on 30–60 (80harva kuni 100) cm. EluigaPuu eluiga on 150–250 (harva 300) aastat. [[Võra]] on kitsaskoonusja kujuga, ja ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistelepäikesepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvulinemadala kasvuga ja põõsakujuline.
 
Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Vanadel puudel muutub tüvi konarlikuks ja praguliseks. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored [[võrse]]d on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, mis aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.
 
[[Pung]]ad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. [[Okas|Okkad]] on 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga[[õhulõhe]]ribaga. OkstelOkkad püsti seisvadpaiknevad [[käbikasv]]dul onspiraalselt, 6–12aga cmasuvad pikkused,selle silinderjas-ellipsoidsed,ülapoolel või vaigusedküljel, nooreltkasvu tumepurpurpunasedalapoolel kuniokkaid hallikassinisedtavaliselt ei leidu. 1000Okastele semnetehtud massvärsked onkriimustused 10–12muutuvad gpunakaks.
 
[[Juur]]ed kasvavad kiiresti ja tungivad paksemates muldades[[muld]]ades küllaltki sügavale.
 
Puu kasvab hästi varjus, aga ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. MadalamatelVäikestel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.
 
Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juurte[[juuremädanik|juure-]] või südamemädaniku[[südamemädanik]]u tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused[[seenhaigus]]ed.
 
== Levikuala ja ökoloogia ==
 
Mäginulg kasvab üsna suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] kirde- ja keskosa mägedes. 914–3505Levila lõunaosas kasvab ta 2400–3650 m kõrgusel üle merepinna, tõustes [[metsapiir]]ini. Levila põhjaosas kasvab ta ka madalamal, 300–900 m kõrgusel, kasvades levila põhjapiiril ka merekaldail.
 
=== Kliima ===
 
Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni &minus;45 °C-ni. Lõunaosas kasvab mäginulg aga kunimerepinnast 3658 m kõrgusel merepinnastkõrgel, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus &minus;3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
 
=== Kasvupinnas ===
 
Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel [[raba]] piiril. Hästi kasvab madalamatelta väikestel kõrgustel jõelammideljõe[[lamm]]idel ja [[liustik]]e poolt mahajäetud [[moreen]]il., Kõrgemalkõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) [[liivmuld|liiv-]] ja [[liivsavimullad|liivsavimuldadelliivsavimuld]]adel, mis on moodustunud peamiselt [[basalt|basaldist]], [[andesiit|andesiidist]] ja [[kilt|kildast]]. Kesisemalt kasvab jämedamata jämeda fraktsiooniga [[purdpinnas|purdpinnas]]el ja veega küllastunud pinnastelpinnasel. Samas asustab mäginulg [[pineerliik|pioneerliigina]] [[laava]]ga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja [[laviin]]ide poolt rajatud "koridore".
 
Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:
* [[Leedemulladleetmullad]] — õhukese huumuskihiga[[huumus]]ekihiga happelised okaspuumetsade[[okaspuumets]]ade mullad
* Puna-pruunidpunapruunid [[lateriitmullad]] — moodustunud laavast
* [[Liivmullad|Liivliiv-]] ja [[liivsavimullad]]
* [[Erodeerituderodeerunud mullad]]
* [[Turbamulladturbamullad]]
* [[Gleimulladgleimullad]]
 
Muldade keskmine [[pH]] on vahemikus 4,5—5,9.
 
=== Kaasliigid ===
 
Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesisedkesine pinnaseoludpinnas). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas[[segamets]]as koos teiste, puudega (peamiselt [[okaspuu]]degaokaspuudega). Mäginulu kaaspuuliigid on toodud alljärgnevalt.järgmised:
<table><tr valign=top><td>
*[[Ameerika haab]] (''Populus tremuloides'')
 
== Paljunemine ==
[[ImagePilt:Abies lasiocarpa 28161.JPG|thumb|Pudenenud käbid]]
Mäginulg on [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu. Ta paljuneb peamiselt [[seeme|seemnete]] abil., Rasketesrasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]] (alumiste okste juurdumisega). SellisteksSellised iseloomulikeksiseloomulikud kohtadekskohad on [[laava]]galaavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
 
Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
 
Okstel püsti seisvad [[käbi]]d on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised, küpsedes muutuvad pruuniks ja lagunevad ise, paisates seemned [[tuul]]de. Seemned on [[tiivad (botaanika)|tiibadega]] ja valmivad sügisel. Seemne mass on 10–12 mg.
Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
 
Mäginulg õitseb mais[[mai]]s-juunis[[juuni]]s. Seemned varisevad [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]]. Üle talveÜletalve säilivad seemned [[lumi|lume]] all või sees. Idanema hakkavad mõnednad mõni päevadpäev pealepärast lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
 
== Puidu omadused ja kasutamine ==
 
PuitMäginulu puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse [[väändetugevus|väände-]] ja [[survetugevus]]ega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga hea kvaliteedigakvaliteetset [[tselluloos]]i. KasutatakseMäginulu puitu kasutatakse peamiselt sisetingimustes -: ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodeteja [[pooltoode]]te valmistamisel. Välitingimustes saab seda kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.
 
Mäginulg on USA-s levinud [[jõulupuu]]. Selle teisend korginulg on ühtlasi [[ilupuu]].
 
== Kasvatamine Eestis ==
 
Mäginulg onpole Eestis vähelevinudlevinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui ka korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad [[Järvselja]]l, [[Lasila]] pargis, [[Vana-Varbla]] pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus [[must pahktäi|mustale pahktäile]].<ref name="duurimused"> "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, [[2008. ]]</ref>
 
== Viited ==
 
== Kirjandus ==
*[http://www.na.fs.fed.us/pubs/silvics_manual/volume_1/abies/lasiocarpa.htm USDA forest service: Subalpine Fir.]
* [[Endel Laas]]. ''"Dendroloogia''", [[Tallinn]] [[1987]].
 
== Välislingid ==
{{commons|Abies lasiocarpa}}
*[http://www.conifers.org/pi/ab/lasiocarpa.htm Gymnosperm database: Abies lasiocarpa.]
 
 
[[Kategooria:Männilised]]
 
{{commons|Abies lasiocarpa}}
 
[[de:Felsengebirgs-Tanne]]
26 915

muudatust