Metallidetektor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: sv:Metalldetektor |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Metal Detector.jpg |right|thumb| miinide otsimine metalliotsijaga]]
'''
Seadmel on väga palju kasutusalasid - nagu näiteks lennujaamades ja suurematel üritustel turvalisuse tagamine, hobikorras erinevate esemete otsimine ja miinide otsimine.
Tüüpiline metallidetektor mida kasutatakse kas miinide või aarde otsimisel koosneb nendest osadest:
1. Stabiliseerija (valikuline) – et hoida
2. Peakarp – sisaldab vooluringi, juhtimisseadmeid, kõlarit, energiaallikat (nt. patareisid või akut) ja mikroprossessorit
3. Vars - ühendab peakarpi ja
4. Otsimispool – metallidetektori osa mis tunnetab metalli olemasolu
[[Pilt:http://static.howstuffworks.com/gif/metal-detector-gti1500.jpg]]
metallidetektorid kasutavad ühte nendest
• Väga madal sagedus (VLF, raadiosagedused 3-30 kHz)
•
• Löögisageduse võnkumine (BFO)
VLF (very low frequency)
väga madal sagedus
VLF on
See süsteem töötab kahe otsimispooliga:
• Saatja – See on väline otsimispool. Selle sees on mähis. Elektrit saadetakse mööda seda mähist, alguses ühte suunda ja siis teise, tuhandeid kordi iga sekund.
• Vastuvõtja – See sisemine otsimispool sisaldab teist mähist. See juhe käitub nagu antenn, et omandada ja võimendada sagedusi mis tulevad esemetelt maa seest.
Vool, mis liigub läbi saatja, tekitab
Kui magnetväli pulseerib edasi-tagasi maa
Vastuvõtja on täielikult kaitstud saatja poolt genereeritud magnetväja eest, aga ta pole kaitstud magnetväljade eest mis
Metallidetektor suudab kindlaks teha
PI (Pulse Induction)
impulss-induktsioon
Vähem tavaline süsteem mis põhineb
See tehnoloogia saadab tugevaid, lühikesi voolu impulsse läbi otsimisrõnga mähise. Kui impulss lõppeb, siis magnetväli muudab polaarsust ja variseb väga järsku kokku mille tulemuseks on terav elektriimpulss. See elektriimpulss kestab mõne mikrosekundi ja selle tulemusena jookseb läbi otsimispooli teine vool. Seda voolu kutsutakse peegelduvaks impulsiks ja see on ülimalt lühike. Peegelduv impulss kestab umbes 30 mikrosekundit. Peale seda saadetakse järgmine impulss
Kui PI metallidetektor on metallist eseme kohal, siis impulss loob vastastikuse magnetvälja esemes. Kui impulssi magnetväli kokku variseb, põhjustades peegelduva impulsi, eseme magnetväli ei lase nii ruttu peegelduval impulsil kaduda.
See protsess töötab umbes nagu kaja: Kui sa karjud ruumis kus on ainult mõni kõva pind, siis sa ilmselt kuuled väga lühikest kaja või ei kuule seda üldse, aga kui sa karjud ruumis kus on palju kõva pinda siis kaja kestab kauem.
Üks kindel vooluring metallidetektoris on sätitud jälgima peegelduva impulssi pikkust. Võrreldes seda oodatud pikkusega
See vooluring saadab väikseid, nõrku signaale mida ta mõõdab seadmesse nimega integaator. Integaator loeb signaale sellest vooluringist, võimendades ja muutes neid alalisvooluks. Alalisvoolu pinge on ühendatud audio vooluvõrku, kus see muudetakse tooniks mis näitab, et ese on leitud.
PI-baasil detektorid ei ole väga head eristamisel, sest peegelduva impulsi pikkused erinevatel metallidel ei ole kergelt eraldatavad. Siiski,
BFO (beat-frequency oscillator)
löögisageduse võnkumine
Kõige tavalisem viis metalli tuvastada kasutab tehnoloogiat nimega löögisageduse võnkumine (BFO). BFO süsteemis on kaks mähist – üks suur pool on otsimisjuhis, ja väiksem pool on peakarbis. Iga pool on ühendatud ostsillaatoriga mis genereerib tuhandeid vooluimpulsse iga sekund. Nende impulsside sagedus kahe pooli vahel on natuke sünkroonist mööda.
Kui impulsid lähevad läbi iga pooli, pool genereerib raadiolaineid. Väike vastuvõtja peakarbis loeb raadiolaineid ja loob heliseeriaid baseerudes sageduste erinevustele.
Kui pool otsimispeas läheb üle metallist eseme,siis läbi pooli jooksva voolu tekitatud magnetväli tekitab magnetvälja ümber selle eseme.
BFO-baasil süsteemide lihtsus lubab neid toota ja müüa väga madala hinna eest ja neid pole ka väga raske ise ehitada, aga need detektorid ei paku sellist täpsust nagu
==Vaata ka==
|