Metallidetektor: erinevus redaktsioonide vahel

'''MettallidetektorMetallidetektor''' on [[metall]]esemete otsimise [[tööriist]].

1. Stabiliseerija (valikuline) – et hoida mettallidetektoritmetallidetektorit paigal, kui seda liigutatakse edasi – tagasi.

3. Vars - ühendab peakarpi ja otsimistõngastotsimisrõngast

metallidetektorid kasutavad ühte nendest kolmsetkolmest tehnoloogijasttehnoloogiast:

• ImpulssiImpulsi-Induktsioon (PI)

VLF on imlseltilmselt kõige populaarsem detektori tehnoloogia mis on praegu kasutusel.

• Saatja – See on väline otsimispool. Selle sees on mähis. Elektrit saadetakse mööda seda mähist, alguses ühte suunda ja siis teise, tuhandeid kordi iga sekund. SeeSeda, mitu korda voolu suund muutub igaigal sekund sedasekundil, näitab ühiku sagedus.

Vool, mis liigub läbi saatja, tekitab elektromagneetiliseelektromagnetilise välja nagu elektrimootor. Magnetvälja polaarsus on risti mähise suhtes. Iga kord, kui vool muudab suunda magnetvälja polaarsus muutub.

Kui magnetväli pulseerib edasi-tagasi maa sissesees tekib vastastikmõju iga juhtiva esemega millega see kokku puutub ning need esemed genereerivad nende enda nõrgad magnetväljad. Esemete magnetvälja polaarsus on täpselt vastupidi saatja magnetväljale. Kui saatja väli pulseerib alla, siis eseme väli pulseerib ülesseüles.

Vastuvõtja on täielikult kaitstud saatja poolt genereeritud magnetväja eest, aga ta pole kaitstud magnetväljade eest mis tuleadtulevad esemetelt maa seest. Järelikult kui vastuvõtja läheb üle eseme mis annab magnetvälja, käib väike elektrivool käib läbi pooli. See vool võngub samal sagedusel millel võingubvõngub ka eseme magnetväli. Pool võimendab sagedust ja saadab selle metallidetektori peakarpi kus sensorid analüüsivad signaali.

Metallidetektor suudab kindlaks teha et, kui sügaval umbes ese on maetud. Ta teeb selle kindlaks magnetvälja tugevuse järgi. Mida lähemal pinnale ese on seda tugevam vastuvõtja poolt mõõdetud magnetväli on ja seda tugevam on ka elektrivool mis on genereeritud. Mida sügavamal maa sees on ese, seda nõrgem on magnetväli. Mingist kindlast sügavusest alates on objekti magnetväli onpinnal nii nõrk pinnal, et vastuvõtja ei suuda seda tuvastada.

Vähem tavaline süsteem mis põhineb impulssiimpulsi-induktsioonil. Erinevalt VLF-süsteemist suudab see süsteem nii saata kui vastu võtta ühe otsimispooliga, aga neil võib olla ka kaks ja isegi kolm otsimispooli mis töötavad kõik korraga.

See tehnoloogia saadab tugevaid, lühikesi voolu impulsse läbi otsimisrõnga mähise. Kui impulss lõppeb, siis magnetväli muudab polaarsust ja variseb väga järsku kokku mille tulemuseks on terav elektriimpulss. See elektriimpulss kestab mõne mikrosekundi ja selle tulemusena jookseb läbi otsimispooli teine vool. Seda voolu kutsutakse peegelduvaks impulsiks ja see on ülimalt lühike. Peegelduv impulss kestab umbes 30 mikrosekundit. Peale seda saadetakse järgmine impulss saadetakse ja kogu protsess kordub. Tüüpiline impulss-induktsiooni põhiline metallidetektor saadab umbes 100 impulssi sekundis, aga see oleneb tootja mudelist.

Üks kindel vooluring metallidetektoris on sätitud jälgima peegelduva impulssi pikkust. Võrreldes seda oodatud pikkusega vooluring saab vooluring kindlaks teha kas teine magnetväli on põhjustanud peegelduvalpeegelduva impulsilimpulsi kauemkauasema lagunedalagunemise. Kui peegelduva impulsi lagunemine võrabvõtab rohkem kui mõni mikrosekund normaalsest kauem aega kui normaalselt, siis seal on ilmselt metallist objekt seda segamas seda.

PI-baasil detektorid ei ole väga head eristamisel, sest peegelduva impulsi pikkused erinevatel metallidel ei ole kergelt eraldatavad. Siiski, adnad on kasulikud mitmetes olukordades kus VLF-baasil metallidetektorid oleks raskustes nagu näiteks alad kus on väga juhtiv materjal pinnases või üldises keskonnas. Hea näide on soolastes vetes uurimine. Lisaks suudavad PI-baasil süsteemid suudavad tihti tuvastada metalli palju sügavamalt kui teised süsteemid.

Kui pool otsimispeas läheb üle metallist eseme,siis läbi pooli jooksva voolu tekitatud magnetväli tekitab magnetvälja ümber selle eseme. esemeEseme magnetväli segab raadiolainedraadiolaineid mis on genereeritud otsimispea poolis. NiikuiNiipea kui sagedus kaldub kõrvale sagedusestpeakarbis misasuva onpooli poolis missagedusest, asub peakarbis, kuuldavad löögidmuutub kuuldavate löökide muutuvad kestvuseskestvus ja toonistoon.

BFO-baasil süsteemide lihtsus lubab neid toota ja müüa väga madala hinna eest ja neid pole ka väga raske ise ehitada, aga need detektorid ei paku sellist täpsust nagu pakuvad VLF ja PI süsteemid.