Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Sõprus on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab Tantsuansambel "SÕPRUS" nime 1962. aastast. Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli austava nimetuse pälvib kollektiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.
Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks (1946-51)Robert Rood. 50-ndatel aastatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister [[Ilma Adamson]]. 60-ndatel olid Ilma Adamsoni assistendiks [[Aleksandra Tratševskaja]], Heino Aassalu (1964-66) ja Kaljo Saareke (1963-68).
Ansambel tegutses pikka aega ENSV Riikliku Kutsehariduse Komitee egiidi all. Tulenevalt sellest on ansambel Sõprus üheks eripäraks võrreldes teiste tantsuansamblitega see, et ansambli noortantsijad ei ole ühest, vaid paljudest erinevatest koolidest. Ansambli koduks on pikka sega olnud Tallinna vanalinnas asuvas ajaloolooline [[Mustpeade Maja]]. Läbi aastate on tantsuansambel Sõprus oma kunstimeisterlikusega välja teeninud rea riiklikke tunnustusi, sh ENSV teenelise kollektiivi aunimetuse.
Tantsuansambel Sõprus teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on läbi aastate toonud välja suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. I.Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse Koduvainul, Lainete mäng, Lõbus labajalg, Piigad elevil, Ilosa jt. Ansambel Sõprus repertuaaris on olnud üle 300 erineva [[tants]]u. Neist pidevalt on repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene,
Tantsuansambel Sõprus on kontserte andnud 4 maailmajaos ja umbes 50 riigis (riikide piirid on ansambli pika ajaloo jooksul muutunud). 2010/2011 hooajal juhendavad Sõpruse rühmi [[Kätrin Järvis]] ja Agne Kurrikoff-Herman.
Ansamblis on aastate jooksul osalenud mitmed tuntud inimesed. Näitensa saab tuua 60-ndate tanstusolistid Tiia ja Lembo Võsa, Nukufilmi kunstiline juht Mait Laas, poliitik Kaia Jäppinen, päästeameti juht Tõnis Pajo, "selgeltnägija" Hannes Vanatoa, näitleja Taavi Templekov.... Ansamblist on välja kasvanud rida praegusi tantsujuhte
Ansamblis pidevalt osalevate tantsijate-muusikute arv on tavaliselt üle 100. Enamasti tegutseb tantsuansambel Sõprus juures solistide grupp (3 paari),
Sõprusele tehti varem korduvalt ettepanek asutada isetegevusliku tantsuansambli baasil kutseline kollektiiv, mis jäi aga teostamata. Samas oli kutselisest ansamblist rääkimine loonud kaudse aluse iseseisva juriidilise isiku asutamiseks. Vaatamata EV taastamisele järgnenud oludele valmistati ansambli 45.aastapäevaks (detsember 1991) ette kontsert Linnahalli laval, ansambli kunstilise juhi Ilma Adamsoni autorikontsert (1994. juuni) ja ansambli 50.aastapäeva kontsert (1996). Ansambli vilistlaste initsiatiivil kogunes 1996. aasta kevadel initsiatiivgrupp eesmärgiga asutada juriidiline isik, kes võiks saada tantsuansambli huvide esindajaks. Kinnitati põhikiri, valiti juhatus ja revisjonikomisjon ning seati edasise tegevuse eesmärgiks tantsuansambli tantsupärandi süstematiseerimine ja säilitamine. Tollel ajal kehtinud kord nägi ette, et mittetulundusühingus registreeritakse kohalikus omavalitsuses. Seega sai MTÜ Tantsuansambel Sõprus esmaseks registreerijaks Tallinna Kesklinna Valitsus. Hiljem seadusandluse muutumisega sai MTÜ ümberregistreeritud Kultuuriministeeriumis ja hiljem Tallinna ettevõtteregistris (nr. 01830301). Alates 11.01.1996.a. on ansambel kantud Tallinna Linnakohtu mittetulundusühingute registrisse (reg. nr.80064468).
| |||