Kunstiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
47. rida:
 
Teise kategooria moodustavad teeniate kujud, mida ülikuile hauda kaasa pandi. Nemad olid kujutatud märksa vabamas olekus, kuigi mõningane kangus on ka neile omane.
 
==Kunstiajaloo uurimine ja õpetamine ==
 
Kunstiteaduse esiisaks peetakse [[Johann Joachim Winckelmann]]i ([[1717]]–[[1768]]), kelle põhiteos “Vana aja kunsti ajalugu” (“Geschichte der Kunst des Alterthums”) ilmus [[1764]]. Kunstiajaloo uurimine ja õpetus olid Euroopas esialgu tihedalt seotud klassikalise filoloogia, muinasteaduse ja esteetika ning teoloogiaga. Kunstiteadus kujunes iseseisvaks distsipliiniks alles järgneva, [[19. sajand]]i teisel poolel. [[1873]]. aastal kogunes Viinis esimene rahvusvaheline kunstiajaloo kongress, mille resolutsioonis seati eesmärgiks rajada korralised kunstiajaloo õppetoolid kõigis ülikoolides. Esimene kunstiajaloo õppetool rajati [[Bonni ülikool]]is [[1860]]. aastal ja seal hakkas tööle [[Anton Springer]].<ref>Brush, Kathryn 1996. The shaping of art history. Wilhelm Vöge, Adolph Goldschmidt, and the study of medieval art. Cambridge: Cambridge University Press.</ref>
 
== Vaata ka ==