6. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
6. piirikaitse rügement - formeeriti [[Pärnu]]s ja [[Kilingi-Nõmme]]l.
6. piirikaitse rügement - formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügemendi ülemaks oli kolonelleitnant P. Lilleleht (VR.II/3). Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minema. Olikorra päästis 1o. kompanii ülem kapten Siitam, kes oli oma meestes kindel ja alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes neile kogu rügement. Paar nädalat hiljem viidi 6. rügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
Rügemendi ülemaks oli kolonelleitnant '''[[Paul Lilleleht]]'''
6. piirikaitse rügement - formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel. Rügemendi ülemaks oli kolonelleitnant P. Lilleleht (VR.II/3). Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli alul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minema. Olikorra päästis 1o. kompanii ülem kapten Siitam, kes oli oma meestes kindel ja alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes neile kogu rügement. Paar nädalat hiljem viidi 6. rügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
Paar nädalat hiljem viidi 6. rügement Narva rindele, '''[[Permisküla]]''' alla. Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. juulil vallutasid punaüksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
 
27. juuli hommikul avasid venelased tugeva ettevalmistustule rügemendi kolmanda patarei lõiku, kus ka umbes kompanii suurusel punaste üksusel õnnestus üle Narva jõe tulla ja valgusid pataljoni selja taha. Juhtus aga nii, et kompanii ülem kapten Siitam pani tähele, et punaste üksus nende selja taga juhivad suurtükituld punaste rakettidega – kuhupoole rakett lasti, sinna kanti üle ka suurtükituli. Nüüd asus kapten ise punaste suurtükituld juhtima, lastes vaenlase üksuse suunas üles punaseid rakette, alustades samal ajal oma kompaniiga rünnakut punaüksuse vastu. Venelased sattusid paanikasse ja kandes omade suurtükitule läbi suuri kaotusi. Ainult vähestel neist õnnestus tagasi Peipsile pääseda.