Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]]
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsekonvektiivsete (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluvkuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekkivadtekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi ülekõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime.
 
Rünkpilved tekkivadtekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhulkorral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tõusevadon tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekkivadtekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnanikondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekkivadtekivad väikesteväikesi [[villakuhi|villakuhjatevillakuhilaid]] meenutavad pilvaedpilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiisakestestveepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust.
 
Sageli tekkivadÕhumassisisesed rünkpilved tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad nadrünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem, kui vesi.<ref name="ilm"/>
 
==KõrgrünkpilvedeRünkpilvede alaliigid ja vormid==
*''[[Cumulus castellanus]]'' ehk ''Cu castellanus''
*võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (''[[Cumulus congestus]]'' ehk ''Cu con'')
Anonüümne kasutaja