Redaktsioon: 17. oktoober 2010, kell 11:08 redigeeri Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. oktoober 2010, kell 23:31 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i ~~lõuna osa~~lõunaosa. See on mägine ala, ~~mis~~mille ~~ulatub kaugusele üle 3000 km~~ulatus [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni on üle 3000 km. Selle laius on 200 kuni 800 km. Lõunapiiriks arvatatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga. Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad [[Vitimi kiltmaa]], [[Aldani mägismaa]], [[Altai]], [[Ida-Sajaan\|Ida-]] ja [[Lääne-Sajaan]], [[Kuznetski Alatau]], [[Salair]], [[Stanovoi mäestik]], [[Jablonovõi ahelik]]. Piirkonnas on kõrge seismilisus. Lõuna-Siberis on [[mandriline paraskliima]]. Talv on külm (-−32°С, nõgudes -−48°С). Suvi on soe (+16°С, nõgudes kuni +24°С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600 mm kuni 400 mm. Suurimad jõed on [[Jenissei]], [[Angara]], [[Arguni jõgi\|Argun]], [[Bija]], [[Katun]], [[Ob]], [[Selenga]], [[Šilka jõgi\|Šilka]], [[Tomi jõgi\|Tom]]. Suurimad järved on [[Baikal]] ja [[Teletsi järv]], ning [[Bratski veehoidla\|Bratski]] ja [[Krasnojarski veehoidla]]d . Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumi hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000—2500 m on mäetundra. Lõunanõlvades ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus on Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete esindajad.

Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel