Tekstiredaktor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Tekstiredaktor erineb [[tekstitöötlusprogramm]]ist selle poolest, et võimaldab töödelda üksnes [[ASCII]] JA [[EBCDIC]]-vormingus [[tekstifail]]e. See tähendab, et tekstifail ei võimalda teksti vormindada (alla joonida, teksti- ja taustavärvi muuta, kasutada paksu ja kaldkirja jne.). <ref name=vallaste>[http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=3503 Tekstiredaktor] vallaste.ee e-teatmik.</ref>
-->
Lihttekst koosneb ühe [[kooditabel]]i sümbolitest. Enamkasutatavad [[ladina kiri|ladina kirja]] kooditabelid on 7-bitine [[ASCII]], 8-bitised [[Latin]] kooditabelid, ühte kuni nelja
Tekstiredaktorid võivad pakkuda teksti automaatset [[treppimine|treppimist]] ja mitut akent samas failis. Nad võivad töö ajal näidata mingi kindla programmeerimiskeele [[kinnissõna|kinnissõnu]] teistsuguse fondi või värviga, aga faili salvestamisel neid vormindamiskoode ei salvestata. <ref name=vallaste>[http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=3503 Tekstiredaktor] vallaste.ee e-teatmik.</ref>
Tekstiredaktoriga töötlemiseks sobivad failid on tavaliselt laiendiga .txt, .bat või .ini (viimased on [[konfiguratsioonifail]]id). Tekstiredaktoriga saab töödelda mis tahes faile, kuid sobimatute failide töötlemisel on oht, et fail rikutakse ning see ei ole enam selleks ette nähtud vahenditega, näiteks teiste programmidega, loetav ja kasutatav. Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides saab terminaliaknas kontrollida failitüüpi käsuga "file": <br>
:
:tekst.txt: UTF-8 Unicode English text
| |||