Rooside sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Samal ajal leidsid Lancasteri dünastia esindjad, et ka neil on õigus troonile, sest nad on [[Edward III]] neljanda poja [[Gaunti John]]i järeltulujad. Kuna Henry VI ei olnud võimeline riiki valitsema, siis soovis Yorki hertsog [[Richard Plantagenet]] asuda ise Inglismaad juhtima. Ta oli Edward III kolmanda ja viienda poja järeltulijad, vastavalt Anwerpeni Lionel ja Langley Edmund. Ühtlasi tõestas ta end võimeka valitsejana, sest oli mitme riigiasutuse töötaja. Richard käis pidevalt kohut esileküündivate Lancasteri suguvõsa esindjatega ja ka Henry VI naise Anjou' Margaretiga, kes kartis, et Richard võib välja tõrjuda tema ja Henry VI poja Edwardi.

 

 

Võitlemine jätkus veel verisemalt 1459. aastal. Yorki Richardit sunniti maalt lahkuma, aga üks ta peamisi toetajaid, Warwicki krahv, tulles Calais'st, vallutas Inglismaa ja vangistas kuningas Henry VI Northamptoni lahingus. Yorki Richard tuli tagasi Inglismaale ja hakkas Inglismaa kaitsjaks (Protector of England), aga ideed, et temast saab kuningas, ei kiidetud heaks. Margaret ja lepitamatud Lancasteri aadlikud kogusid oma väed Põhja-Inglismaal kokku. Yorki Richard läks neid oma väega maha suruma, aga ta tapeti lahingus, 1460. aastal. Lancasteri armee liikus edasi lõuna poole kuni uue kokkupõrkeni, mida tuntakse teise St Albansi lahinguna. Selle lahingu tulemusena vabastati Henry VI. Londonisse Lancasterid ei jõudnud ja nad taandusid oma vägedega taas põhja. Edward, Yorki Richardi vanim poeg kogus varsti taas Yorki mehed kokku ja võitsid purustavalt Towtoni lahingu 1461. aastal. Selle tulemusena sai Edwardist Inglise kuningas Edward IV.