Redaktsioon: 15. märts 2006, kell 02:28 redigeeri Wikitomcat (arutelu \| kaastöö) 65 muudatust Lisasin (algelise) definitsiooni ja lõigu prääniku ajaloost Venemaal. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2006, kell 02:30 redigeeri eemalda Wikitomcat (arutelu \| kaastöö) 65 muudatust P parandasin pisikesed kirjavead Uuem muudatus →
3. rida: ==Prääniku ajalugu== Prääniku algupära on raskesti määratav. On tõenäoline, et meie ~~kultuuriruumi~~[[kultuuriruum]]i tuli sõna präänik vene keele sõnast "пряник". [[Venemaa]]l ilmusid esimesed präänikud IX saj. paiku - esialgu olid need rukkijahust meeleivad, millesse lisati ka marjade mahla. Hiljem hakati lisama erinevaid [[Ürtide loend\|ürte]] ja XII-XIII saj. paiku ka [[India]]st ja [[Lähis-Ida]]st pärit eksootilisi vürtse (vene keeles прянности). Ühe versiooni kohaselt pärineb nimetus präänik just sellest perioodist (on ka [http://www.redesign.ru/section8/index.htm teisi] versioone). Venemaa kuulsaimad präänikud on pärit [[Tula]] linnast ja kubermangust. ==Prääniku taigna üldiseloomustus== <p>Prääniku [[taigen\|taigna]] üheks iseärasuseks on see, et ta sisaldab tavaliselt palju vürtse, mis annavad talle erilise [[aroom]]i. Taignale lisatavat vürtside segu nimetatakse [[buket]]iks. Näiteks ühe buketi koostis oleks järgmine (%-des): [[kaneel]] 40, [[nelk]] 12, [[vürts]] 12, [[must pipar]] 4, [[tähtaniis]] 8, [[muskaatpähklid]] 12, [[kardemon]] 4, [[ingver]] 8. <p>Prääniku taignale on iseloomulik asjaolu, et ta sisaldab palju [[suhkur\|suhkrut]], [[mesi\|mett]] ja [[karamellsiirup]]it, kuid vähe rasva,. Taigna valmistamiseks kasutatav [[jahu]] peab sisaldama vähe [[liimvalk]]u (26-28%). Taignat kobestatakse keemiliste kobestajatega, sest suur suhkru- ja väike niiskuse sisaldus pidurdavad [[pärmseen]]te arenemist. <p>Taignat valmistatakse kahel viisil: külmal ja kuumal menetlusel. Kuumal menetlusel osa jahu keedetakse enne taigna segamist. <p>[[Retsept]]ide iseärasused ja präänikute erinevad valmistamise viisid teevad võimalikuks selle, et paljud präänikuliigid võivad säilida kaua aega ilma tahkeks muutumata. Jahust toodete taheneminekujutab endast väga keerulist protsessi, mis on seotud tärklisesüldi vananemisega. Küpsetamisel [[tärklis]] kliisterdub, seob suure koguse vett ja muutub süldiks. Säilitusprotsessis toimub tärklisesüldi osakeste ümbergrupeerumine. Tärklisesült tiheneb ja tema omadus vett siduda väheneb (sült "vananeb"). See põhjustabki jahust toodete tahkeks muutumise. Tahenemine väljendub selles, et toodete pealmine kooruke kaotab krõbeduse (muutub elastseks), sisu muutub algul murenevaks kuid hiljem kuivamisel väga tihkeks. <p> Prääniku taigna koostisesse kuuluvad mesi ja karamellsiirup, mis pidurdavad tahenemist. Peale selle takistavad suurel määral tahenemist jahu keetmine ja [[invertsiirup]]i kasutamine. ==Taigna valmistamine.== 32. rida ⟶ 33. rida: Lahtisesse katlasse pannakse suhkur, mesi ja karamellsiirup. Lisatakse juurde vesi ning segades kuumutatakse segu 70-75°-ni (kuni saadakse läbipaistev siirup). Siirup kurnatakse läbi tiheda sõela teise nõusse või taignasegamismasinasse, jahutatakse 65°-ni, lisatakse juurde jahu ning segatakse eeltaigen. Jahu ja kuuma siirupi segamisprotsess peab toimuma võimalikult kiiresti, sest segamatta jahu pikemal kokkupuutel kuuma siirupiga tekivad klombid, mida hiljem on raske segamisel purustada. Eeltaigna niiskusesisadus peab olema 19-20%. ==Välislingid==

Präänik: erinevus redaktsioonide vahel