Viin (jook): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 265 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ga:Vodca)
Resümee puudub
1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada viinaajamiseks vilja asemel [[kartul]]it. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses enam kui sajandi kestnud kartuli võidukäik. 1830. aastatel läks Eestimaal mõisa viinavabrikutesse umbes pool mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak, Liivimaal mõningal määral vähem. Tähtsamaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes Virumaa tänu Peterburi turu lähedusele. Viinaköögi praaka tarvitati härgade nuumamiseks.
 
1863 maksustati piiritus esmakordselt [[aktsiis]]iga. 1900. aastal kehtestati aga Balti [[kubermang]]udes Vene riigi [[viinamonopol]]. 19. sajandi lõpul vene [[keemik]]u [[Dmitri Mendelejev]]i uurimuse tulemusena selgus, et kõige meeldivam on viin, kui liiter toatemperatuuril kaalub 953 grammi ja on 40 kraadi kange. See „Mendelejevi valem” on maailma viinatööstusele aluseks tänapäevalgi. 1
 
Välistest piirangutest hoolimata arenes tulutoov viinavalmistamine Eesti aladel kiiresti ja edukalt, väljavedu kasvas. 19. sajandi teisel poolel veeti Venemaale kuni 90% viinatoodangust. 1870. aastail hakati viinaköökide asemele rajama moodsaid [[piiritusevabrik]]uid ja mõisate viinaköökide arv kahanes kuldaegadega võrreldes kolmandikule.