Ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
DerHexer (arutelu | kaastöö)
P +quality image
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|thumb|280px|Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558]]
[[FilePilt:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|280 px|thumb|Marienburgi ordulinnus [[Malbork]]is]]
'''Ordulinnus''' oli [[Eestimaa|Eesti]]s ja [[Läti|Lätis]] [[Liivi ordu]]le kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses [[komtuur]] või [[foogt]]. Laiemas mõttes tähendab see väljend ka teiste sõjaliste rüütliordude linnuseid väljaspool Eestit. Eriti tuleks Eesti kontekstis siin silmas pidada [[Saksa ordu]] linnuseid kunagisel [[Preisimaa]]l (kaasajal jagatud [[Kaliningradi oblast]]i ja Poola vahel), sest Liivi ordu allus Saksa ordule ning vastastikused mõjud olid seetõttu väga suured.
 
Ükski ajalooline ordulinnus pole Eestis tervena säilinud. Kõige paremini on säilinud (ja taastatud) [[Narva Hermanni linnus|Narva ordulinnus]], üsna palju on alles ka [[Rakvere ordulinnus]]est (mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks). Saksa ordu aladel on vaatamisväärseim [[Malbork#Malborki_linnus|Marienburgi ordulinnus]] (poola keeles ''Malbork''), mis oli keskajal Saksa Ordumeistri residentsiks. Kaasajal asub ta Poola aladel ning on restaureerituna muutunud Poola üheks külastatavaimaks arhitektuurialaseks vaatamisväärsuseks.
 
Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid [[majandusülem]]ad, [[talliülem]]ad, [[laekur]]id, [[veskimeister|veski]]- ja [[köögimeister|köögimeistrid]]. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses [[kirjamarssal]], kelleks oli mõni vanem [[orduvend]]. Kirjakandjateks olid [[käskjaögkäskjalg|käskjalad]], kelleks olid sageli [[vabatalupoeg|vabatalupojad]]. Ordu teenistuses olid veel mitmesuguseidmitmesugused [[käsitööline|käsitöölisikäsitöölised]], nagu [[sepp|sepad]], [[pagar]]id, [[kingsepp|kingsepad]], [[rätsepp|rätsepad]], keda nimetati [[poolvend]]adeks, riietuse järgi aga [[hallimantlimees]]teks. Tähtsal kohale olid [[preestervend|preestervennad]], kes pidasid kiriklikke talitusi.
 
[[Viljandi ordulinnus]] oli kunagi võimsamaid linnuslinnuseid [[Liivimaa]]l ja tema varemed on võimsad veel tänapäevalgi.
 
==Keskaegsed ordulinnused Eestis==
[[Pilt:Carta Marina.jpeg|thumb|400px|Linnused [[Olaus Magnus]]e kaardil ''[[Carta Marina]]'' aastast [[1539]].]]
*[[Helme ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa k.]] ''Helmet'')
*[[Karksi ordulinnus]] (saksa k. ''Karkus'')
*[[Laiuse ordulinnus]] (saksa k. ''Lais'')
*[[Lihula ordulinnus]] (saksa k. ''Leal''), seda kasutas Liivimaa Ordu kahasse Saare-Lääne piiskopkonnaga.
*[[Maasilinna ordulinnus]] (saksa k. ''Soneburg'')
*[[Narva Hermanni linnus]] (saksa k. ''Narwa'')
*[[Paide ordulinnus]] (saksa k. ''Weissenstein'')
*[[Põltsamaa ordulinnus]] (saksa k. ''Oberpahlen'')
*[[Pärnu ordulinnus]](saksa k. ''Pärnu'')
*[[Pöide ordulinnus]] (saksa k. ''Peude'')
*[[Rakvere ordulinnus]] (saksa k. ''Wesenberg'')
*[[Toompea loss|Tallinna ordulinnus]] (saksa k. ''Reval'')
*[[Tarvastu ordulinnus]] (saksa k. ''Tarwast'')
*[[Toolse ordulinnus]] (saksa k. ''Tolsburg'')
*[[Vasknarva ordulinnus]] (saksa k. ''Nyslott'')
*[[Viljandi ordulinnus]] (saksa k. ''Fellin'')
 
Siia tuleks lisada veel [[Kursi ordulinnus]] (saksa k. ''Talkhof''), mis tõenäoliselt ka olemas oli. Kursi linnuse asukoht ei ole erinevalt eelmistest aga täpselt teada ning selle varemeid ei ole leitud (arvatakse vaid, et ta asus hilisema [[Puurmani mõisasüdamemõis]]asüdame asukohas [[Pedja jõgi|Pedja jõe]] paremkaldal). Seetõttu kahtlevad mõned uurijad selle linnuse olemasolus.
 
==Keskaegsed ordulinnused Lätis==
134. rida:
 
==Välislingid==
{{commons|Burgen des Deutschen Ordens}}
*[http://www.castle.lv/est/est.html Keskaegsed linnused Eestis] ([[''vene keel]]keeles'')
*[http://www.castle.lv/ Keskaegsed linnused Lätis]
*[http://zamki.net.pl/alfabetycznie.php Keskaegsed linnused Poolas]
{{commons|Burgen des Deutschen Ordens}}
 
[[Kategooria:Linnused]]